tõde eestist

nüüd kus 50 halli varjundit on kõigil läbi loetud, on loomulikult järgmiseks raamatuks savisaare tõde eestist.
kuna tegemist on piiblilaadse raamatuga, siis pole üldse vajalik raamatu lugemine algusest. võib võtta suvalise koha lahti.
võtsin.
lehekülg 51.
sain teada, et george w bush tahtis halvendada usa-venemaa suhteid ja saatis suhteid rikkuma vene piirialadele oma emissare. lätis, leedus ja ukrainas on emissarid peale bushi ametiaja lõppu taandunud. aga ilves ja saakašvili on endiselt veel ametis.
kuna aga barack obama on nüüd valitud presidendiks, siis see oli neile suur pettumus. aga nüüd hoopis ilves poeb obamale. ja saavutab oluliselt rohkem edu kui omal ajal karl vaino gorbatshovi suunal pugedes.

JA SIIS.
võtsin lahti järgmise koha. lehekülg 70.
autor kirjutab, et eesti ja hiina majandussuhted on olulised. "tallinna lasnamäe trammiliini avamine oleks olnud suur samm eesti-hiina koostöös. olime sellele üsna lähedal, aga pole mingi saladus, et dalai laama demonstratiivsed kohtumised tallinnas eesti riigijuhtidega rikkusid need suhted ära. me peame lõpuks ikkagi aru saama, mis on meie riigi huvi ja millest me peame lähtuma."

court

aino kallas kirjutab oma londoni mälestusteraamatus sellest, et kuninglikul õukonnal oli kombeks korraldada court'e ehk õukonnapidusid. kutsutud olid tavaliselt diplomaatiline korpus ja aristokraatia. court'id toimusid buckinghami palees. siis muide ei olnud buckinghami paleel seda suurt raudaeda ees. aga sõdurid olid seal täpselt needsamad, kes praegu.
no ja pidu kestis tavaliselt kaks tundi. kutsutud oli mitusada kuni kaheksasada paari. buckinghami palee trepikodades ja koridorides olid diivanid. selleks, et minestanud inimesi sinna puhkama saaks toimetada. minestasid tavaliselt naised ja siis need vahiteenistuse sõdurid. iga pidu oli keegi ära minestanud.

allee, mida pole kellelgi vaja

üks koht

ma ei ole kindel, et olen seda unes näinud. võibolla on nii, et ma lihtsalt tean seda.
nimelt pärnus ristub tallinna maantee ühe väikese tänavaga, mille nimi on noorteväljak. see on see koht, kus on buss nr 40 lõpppeatus. no ja kui sinna tänavasse sisse keerata, siis tegelikult ei ole seal üldse need asjad, mis google street views näidatakse.
tegelikult läheb sealt selline mullane tee. seda ääristavad vanad mitmekordsed puumajad. ning see tee viib väljaku või platsini. on selline pooleldi heinane ja mättane väljak. selle väljaku ümbes on samuti mitmekordsed puumajad. need majad on kõik räämas ja mõnedel pole aknaid ja uksi ees. see on üsnagi mustvalge keskkond, isegi tuvastada ei ole võimalik, et mis värvi need majad kunagi olla võisid. aga sellegipoolest mõned inimesed elavad seal. natuke on see nagu mingi vesterni tegevuskeskkond. elu käib seal laisalt. keegi eriti üle selle platsi ei kõnni ja oma majast eriti kaugemale ei lähe.
selline koht.

lilibeti nahk

1948. aastal olid printsess elizabeth ja prints philip värskelt abiellunud armulinnud. kui nad käisid ükskord kentis sõpradel brabournedel külas, siis ütles omavahel john brabourne prints philipile elizabethi kohta:
"ma ei märganud kunagi, milline kena nahk tal on."
philip vastas: "jah, ta on igalt poolt selline."

on see vanadus?

on see vanadus või mis? panen tähele, et kui reisile lähen, siis enne loen tohutult kirjandust selle koha kohta. vanasti, mäletan, läksin igasugu kohtadesse. ise teadmata, et mis või kes või kus see on.