Saturday, May 4, 2013

danzig

kardetavasti mitte kõik seltsimehed pole mõistnud danzigi pärandi kogu suurust (parafraseerides gorbatshovi).
aga jah. selle kirjapanemiseks peab mitu korda sissevälja hingama.
kui alustaks sellest, et danzig on preisimaal ja preislased olid üks balti hõimudest. aja jooksul vahetasid preislased oma keele saksa keele vastu.
danzig on läbi aja olnud üks maailma rikkamaid linnu. hansaliidu ajal oli ta balti piirkonna hansalinnade pealinn.
kui napoleon euroopat vallutas, siis ta hindas danzigit niivõrd, et andis sellele eristaatuse ja kehtestas seal linnriigi.
see rikkus kippus igal moel end väljendama. kuni selleni, et töötati välja arhitektuurivool, mida hakati kutsuma danzigi renessansiks.
ja kui nüüd meenutada, et mis riigi kantsler oli raudne kantsler? preisi riigi eksole. ja kui toimus saksamaa ühendamine, siis ühendaja oli preisi kuningriik ja ühendatavad olid ülejäänud. selle asja valguses (et danzig ja königsberg meile nii lähedal olid) võtab ju liivimaa hertsogiriigi ja igasuguse muu saksa dominiooni kehtestamine siin palju enam arusaadavama ilme. ja malborki loss on nüüd ju ametlikult maailma suurim loss (danzigist 60 km)
millest algas teine maailmasõda? danzigi koridori nõudmisest. pärast esimest ilmasõda eraldati danzig saksamaast ja muudeti taas iseseisvaks linnriigiks. muide täiesti demokraatlikult valisid danziglased kolmekümnendatel linnriiki juhtima natsid. ning need siis õiendasid teiseltpoolt üle poolakate peade hitlerile vastu, et on ikka vaja danzigi koridori küll.
danzig oma asukoha poolest näitas taaskord oma olulisust teise ilmasõja lõpus, kui kogu balti piirkonna põgenike voog (nii tsiviilelanike, kui sõjaväelaste) käis läbi danzigi ja gotenhafeni (see on tänapäeval gdynia). ikka ju teatakse ajaloo suurimat laevakatastroofi - wilhelm gustloffi hukku. nii see kui sajad teised laevad läksid teele ikka sealtsamast. võib ette kujutada, milline rahvamurd seal põgenemise ajal liikus. kokku käis sealt läbi teise ilmasõja lõpul 2 116 500 inimest. eestlased sealhulgas.
märkida tasub ka seda, et hitler elas enamuse teise ilmasõja ajast preisimaal hundiurus. kah mitte kaugel danzigist.
teise ilmasõja lõpul põgenesid ja küüditati sealt kõik sakslased. praegustelt poola aladelt preisimaalt, pommerist ja sileesiast lahkus kogu saksa elanikkond - 11 miljonit inimest. need inimesed asendati poola idaaladelt ja ukrania läänealadelt toodud inimestega. kui ma nüüd panen end sõjajärgse poola valitsuse kingadesse, siis mul oleks tohutu valu ruttu teha nägu, et preisimaa, pommer ja sileesia on põlised poola alad. see seletab ka seda, miks näiteks stettin maatasa tehti ja stettini kividest ehitati üles varssavi. taoline meeletu format disk käsklus danzigini ei jõudnud. seal võib siiamaani näha mõnes linnaosas saksakeelseid kirju.
danzigist minema küüditatud inimesed peavad siiamaani üleval danzigi eksiilvalitsust ja nõuavad teise ilmasõja viimase ülekohtu likvideerimist ning danzigi iseseisvuse taastamist. vt http://www.danzigfreestate.org/
et noh nüüd jääb küsimus, et kuidas edasi? millal tuleb uus danzigi tõus?

No comments:

Post a Comment