Tuesday, January 28, 2014

veel nõukogude diplomaatiast

kui teise ilmasõja ajal jäi vene allveelaev rootsi vetes vahele, siis rootslased protestisid ja kutsusid saadiku välisminister güntheri juurde.
nõukogude diplomaat Vladimir Semjonov vastas: "teie protest, härra minister, see pole välk kõuepilvest, vaid välk sõnnikuhunnikust".
tõlk tõlkis: "härra minister, teie kõuehäälsed ähvardused ei hirmuta meid üldse".

instruktsioonid nõukogude diplomaadile

nõukogude koloonia liikmed ei tohi kokteiliõhtutel või teeõhtutel nõukogude saatkonnas:
1) minna kaetud laudade juurde ja võtta toitu enne külalisi
2) istuda rühmiti ja vestelda, unustades külalised
3) võtta kandikult klaasi ja anda edasi külalistele. kuid ulatada külalisele tühi taldrik tordi või võileibade jaoks on täiesti lubatav
4) jätta pooleldi söödud võileibu otse laudlinale
5) kui klaase ei jätku, tuleb oodata, kuni tuuakse puhtaid, mitte aga valada endale viina või veini tarvitatud klaasi
6) ei tohi sülitada põrandale, köhida teisest kõrvale pöördumata, ei togi kustutada paberossi põrandal talla all. nohuga on parem jätta minemata vastuvõtule või lõunale, sest lauas aevastada või haigutada ei sobi
7) trepil ja majas ei tohi olla paberossisuitsu lõhna. liftis ja trepil ei tohi vedeleda suitsuotsi.
8) enne vastuvõtule või külaskäigule minekut aga ka enne külalise tulekut on soovitav võtta dušši. selle reegli rikkumist märgatakse ja meie maa kultuuri võidakse vääralt hinnata.
9) naised peavad olema rõivastatud korralikult ja ka kohase soenguga
10) mitte unustada, et korterites pesu pestes levitatakse majas niiskust ja seebi lõhna.
11) mitte paugutada uksi, see jätab ebakultuurse mulje

Saturday, January 25, 2014

veel mõningaid pildikesi aleksandra kollontai elust

kord oli nii, et kui kollontai oli umbes 40 aastane, siis ta sai öösel infarkti. arsti ta kutsuma ei hakanud. arvas, et saab ise hakkama. saatis toatüdruku ravimite järele. ja ootas voodis valude käes vääneldes "süda rinnust välja hüppamas" poolteist tundi. mis siis toatüdrukuga juhtus? toatüdruk arvas, et läheb kodunt läbi ja kontrollib, et kuidas laps magab. aga mees ärkas üles. nagu ta kollontaile hiljem rääkis: "ja tal tuli isu peale. saate ju minust aru, proua? kohe kuidagi ei lase lahti. siis tuli järele anda ja veel indugi üles näidata". nii ütles teenija punastades ja silmi maha lüües.
samal ajal oli aga kollontail suhe viisteist aastat noorema aleksander shljapnikoviga. kes oli lenini isiklik abi. noormees oli üdini proletaarse päritoluga. suhe tiksus ja lõpuks hakkas ära tüütama. kollontail olid aga süümepiinad seda suhet lõpetades. nagu kollontai ise kirjutas: "sanja polnud minu jaoks lihtsalt sanja vaid mingi ühend. tükike proletariaati, selle kehastus. kuidas ma saan proletariaadile aga haiget teha?"

Tuesday, January 21, 2014

pr skandaali analüüs

põhimõtteliselt on nii, et mingisugust teravamat asja öeldes on ütleja jaoks alati küsimus selles, et kas suuremad poisid jäävad seda uskuma ja et kas väiksemad poisid kiidavad takka.
kui minister parts ütles, et leedu valitsuskabinetis on jobud, siis on seesama küsimus väga aktuaalne.
nagu me teame, siis suuremad poisid ei jäänud seda uskuma. peaminister ansip ütles, et see on sobimatu. ja leedu välisminister kutsus meie saadiku vilniuses enda juurde selgitusi andma.
väiksemad poisid aga kiitsid ikkagi takka. lootes ilmselt mõjutada suuremate poiste seisukohti või et mitte jätta minister partsi üksinda häbisse. eerik-niiles kross ütles näiteks, et minister parts julges välja öelda õige asja. ja erakonna esimees reinsalu ütles partsi toetuseks, et partneritega tuleb olla lugupidav aga tuleb olla ka aus.
kuna aga suuremad poisid olid juba partsile mööda niplit andnud, siis parts samal ajal juba taandus oma positsioonidelt ja vabandas. selle koha pealt muutus segaseks, et kui parts ei tahtnudki leedu ministreid jobudeks nimetada, siis eerik-niiles kross ja urmas reinsalu küll tahtsid.
järgmisena tekkis diskussioon selle üle, et selle solvanguga kahjustas eesti oma positsioone läbirääkimise laua taga. millele järgnevalt teatas minister parts kuku raadios, et tema sõnakasutus küll kuidagi eesti positsioone ei kahjusta. see viib mõtte kohe sellele, et mis asjad need eesti positsioonid on ja kes või mis on minister, et tema sõna midagi ei muuda.

Monday, January 20, 2014

prokofjevi surnukeha

prokofjev valis suremiseks väga halva aja. ta elas punase väljaku lähedal. ja samal päeval teatati stalini surmast. rahvamass ummistas kogu ümbruse. kolm päeva ei saadud prokofjevi surnukeha kodunt ära viia.
vähe sellest, matustele sai tulla ainult 15 inimest, sest kõik olid stalini matustel.

Friday, January 17, 2014

see on elu

kogu aeg käis eluks ettevalmistumine. lasteaed. kool. kirjaoskus. ajateenistus. ülikool. hirmus näljutamine ja piskuga läbiajamine. lootuses, et kunagi tuleb hea aeg. siis eluasemelaen. jälle üks näljutamine ja virelemine. ikka sihiga, et kunagi hakkab kergem. lapsed. oh jeerum. kisa ja magamatus. jälle ainult usk sellesse, et kunagi läheb paremaks.
kolmapäeval see juhtus. vanaema tuli koju lapsi hoidma. meie läksime naisega kinno vaatama filmi "walter mitty salajane maailm". selleks ma kõik need aastad virelesin. nüüd on see käes. elu.
tõsi küll. film oli paras lastefilm.

Sunday, January 12, 2014

vägivaldsed mehed

on ju nii, et teatud hulk mehi kasutab oma naise suhtes vägivalda. nüüd üks ministeerium ja üks ülikool otsustasid selle asjaga tegelemiseks käima panna projekti. projektijuht ülikoolist helistas mulle ja eeldas, et kaitseväelaste seas on ju kindlasti mehi, kes tarvitavad kodus oma naiste suhtes vägivalda. et nüüd nende projekt tuleb appi. et ma võiks nende projekti kohta anda info edasi nendele kaitseväelastele, kes oma naiste suhtes on vägivaldsed. ja et need kaitseväelased siis peaksid temaga ühendust võtma hiljemalt 1. veebruaril.

Wednesday, January 8, 2014

poliitprognoos

tuleb üles kirjutada. muidu pärast ei saa kuidagi tõestada, et ma neid asju läbi nägin.
nimelt ojuland ei loo uut parteid. ta lööb endale välja lihtsalt mingit ametikohta. ma ei oska öelda, milline prominentne ametikoht vabaneb 2014 aastal. midagi üro-s, el-is? või kodumaal.
omal ajal kui koonderakond lagunenud oli, siis ka mart siimann hakkas looma parteid "mõistuse ja südamega". isegi maimu berg oli seal liige. niikaua nad seda parteid lõid, kuni siimannile pakuti eok presidendi kohta.

Sunday, January 5, 2014

millise lausega alustada aastalõpuartiklit

Aasta viimased minutid on tagasi vaatamise aeg. Hetk, mil võtame lahkunud aastast kaasa kõik ilusa ja hea. Ning jätame maha selle, mis oli raske, valus või inetu.

Lõppeval aastal kurvastas mind kõige enam populismi levik Eesti poliitikas.

2013. aastale tagasi mõeldes rõõmustab esmalt kodanikuühiskonna tugevnemine.

Aasta 2014 algab maailmas lootusrikkalt. Keskpangad jätkavad majanduste stimuleerimist, Hiina majanduse väiksem nõudlus alandab toorainehindu ning ekspordib deflatsiooni arenenud maadesse.

Jõule nimetatakse kogu maailmas ka rahupühadeks. Saatuse tahtel on Eesti riigil ja rahval neile rahvusvahelistele rahupühadele lisada üks omapoolnegi - Vabadussõja relvarahu aastapäev 3. jaanuaril ühes vastava rahusõnumiga.

Vana aasta on lõppemas ning kohe algab uus, 2014. aasta.

Olge uuel aastal Eesti üle uhked. Selleks on põhjust küll.

2013. aasta järel hakkab üha selgemaks saama USA rolli muutumine maailmas.

Loetud tundide pärast tormab suur hulk purjus inimesi linnatänavatele ja kultuurimajade ette lõhkeainega mängima.

Aasta lõpus on tööinimesel komme raskelt ohata ja öelda: „Küll lõppenud aasta oli ikka raske ja küllap uus aasta tuleb natukenegi kergem." 

Friday, January 3, 2014

statementide ühiskond

üks mitteverbaalse sõnumi tüüp, mida paljud meist igapäevaselt välja annavad, on statement. sõnum võib olla riietuses või ka käitumisaktis või mitme taolise asja kombinatsioon.
näiteks on see, et ma teen jooksutiiru, siis see on statement. tähendusnüansid tulevad juurde, kui ma teen seda kindlal ajal (nt vana-aasta õhtul).
ükskord 1994. aasta kevadel tuli mul 12 km jooksutiiru viimasel kilomeetril nr2 häda peale ja selle ma sinna alajõe valda remniku lähedale ka tegin. tean ühte inimest, kellel tuli see häda hiljuti jooksutiirul tallinna kesklinnas peale ja selle ta sinna kesklinna siis tegi. see on muidugi kohe eriliselt tähendusest laetud statement, mida võib vaadelda koosmõjus jooksuga aga ka täiesti eraldiseisvalt.
vahest olen ma mõelnud, et kui ma kuulaks talvel joostes manowari, siis see oleks tõsine statementi kombinatsioon (külm+jooks+manowar). sellel küll ei oleks adressaati (eriti keegi ei saa teada, et ma manowari kuulan) aga endal tekib kahtlemata hea tunne. mul küll telefonis ei ole manowari aga kui mul kunagi hingejõudu on, siis ma teen selle ära.
riietusesemete osas võiks meenutada, et jaak mae pani võistlustel pähe oma kuulsa punase mütsi. kui keegi näiteks soetab endale valged teksad ja patseerib nendega mööda kalamaja tänavaid, siis see on kahtlemata statement. kui kellelgi on laia triibuga ülikond ja lisaks ka jalutuskepp ning nii minnakse kurfürstendamile jalutama, siis see on päris tugev statement.
mõni mees aga paneb särgi püksi, tõmbab püksid cameltoe asendisse ja paneb jalga sandaalid ning valged sokid - see on tugev klassikaline kombinatsioon, mis ei aegu iial.
vist on ka nii, et statemente teeb alati vähemus. kui enamus teeks, siis kaoks tähendus ja sõnum ei pääseks mõjule.
ma ei teagi, kas statemente tehakse enamasti teadlikult või ebateadlikult. nt see mees, kes püksid cameltoesse tõmbab, teeb seda ebateadlikult. aga kui jaak mae punase mütsi pähe pani, siis see oli teadlik.

Wednesday, January 1, 2014

uue aasta esimene unenägu

olin koos raivo välistega ukrainas. kiievis. korraldasime ühes trollipeatuses avaliku ürituse. jagasime poliitilisi materjale inimestele. olid mingid voldikud sõnavabadusest, enesemääramisõigusest, poliitilistest vabadustest jne. mingi visiitkaart oli ka, mida ma jagasin. ja me teadsime millegipärast, et kohe tuleb miilits meid arreteerima. kui üritus läbi oli, siis läksime üle tee ja jäime ootama. ma juba mõtlesin ette, et küsin oma ülekuulajalt, et noh, kas oled siit poolt Dneprit või sealtpoolt Dneprit. et kui oled siitpoolt, siis kas sul imelik ei ole siukest tööd teha. eks miilits tuligi ja viis meid ära. aga ülekuulamise kohta ma enam ei mäleta.