Wednesday, January 28, 2015

päev königsbergis

7.20 ärkan ja lähen jooksma
7.40 duši alla
7.50 söön putru moosiga
8.10 lähen tööle
8.40 jõuan tööle
9.00 joon kohvi ja hakkan tööd tegema
11.10 lähen ja ostan ühe salati
12.00 söön salatit
12.40 teen veel ühe kohvi
17.00 panen arvuti kinni ja lähen koju
17.30 jõuan koju
17.45 keedan endale teed
18.30 lähen trenni
20.30 tulen koju ja joon veel teed
21.00 peksan lapsed magama, vahin lolli näoga telekat, paremal juhul loen raamatut
22.30 lähen magama
ja nii iga päev.
see ei ole immanuel kant. see olen mina.

Monday, January 26, 2015

kuidas ma oma naise steriliseerimisest päästsin

täna oli see päev, kui tuli teatavaks kreeka äärmusvasakpoolsete valimisvõit.
eile näitas kanal rossija24, et II ilmasõja aegsed eesti ss naisveteranid õpetavad välja ukraina vabatahtlikke.
ja täna esines viktor Vassiljev riigikogus selliselt: "Miks ta abiellub siis vastutustundetu mehega ja saab temaga veel igavese hunniku lapsi. Minu meelest tuleks selliseid naisi karistada seadusega, kes abielluvad vastutustundetu mehega. Seadus võiks täie karmusega sekkuda ja sellised naised võiks steriliseerida"

Saturday, January 24, 2015

visnapuu gailitile

et sul oleks päris põhjalik ülevaade majapidamisest, siis lase ma seletan, et olen ise oma perenaine ja selle tõttu halvasti passitud. geislingenis ei leidu naisterahvast, kes tuleks keedaks ja peseks. eesti naine ei tule rahatasu eest ja sakslast ei tohi võtta. kui siin saaks see talitaja lisanormi selle töö eest, siis vast tuleks, aga muidu mitte. pangsioni ka keegi võtta ei taha, sest pole ju õieti millestki võõrale keeta. lisa hankida väljastpoolt mitmele inimesele pole võimalik, naised siiski on mu pääle halastanud, et nad ei ole mind vägisi sundinud treppe ja trepikoda pesema ja koristama, mida iga tuba järjekorras peab tegema. parajat armukest ei ole ka leidnud, kellega kokku elama asuda või kes tuleks ja need toimetused sooritaks. kirjanik on ja jääb ikka paraadhobuseks ja muud midagi.

Sunday, January 18, 2015

võta mehu

soomepoiss olev mikiver meenutab, et kui nad olid soomest eestisse tulnud augustis 1944, siis koguneti männikule. üks saksa kindral pidas kõne, milles ta väitis, et sakslased kindlasti võidavad sõja. selle järel pidid nad hitlerile truudusevande andma. kindral luges vande teksti ette. mehed rivis vastasid "võta mehu!". kindral jäi selle vastusega rahule.

Friday, January 16, 2015

kiievi näärikuusk

kui ma juunis maidanil olin, siis ajasin juttu seal ühe noorega, kes kandis karumõmmi kostüümi ja kogus sedaviisi endale raha. ta rääkis, et nad tahavad väga euroopasse aga et keegi peaks neid juhendama. ja et on tudeng jne. uhkusega näitas ta nääripuud. ma muidugi kiitsin, et tõesti tore. seal olid peal igasugu patriootlikud hüüatused, muuhulgas ka lause, et nad armastavad venelasi aga vihkavad putinit.
lugesin nüüd raamatut "ukraina päevik" ja sain aru, miks see kuusepuu talle nii oluline oli ja miks ta mulle seda presenteeris. nimelt, kui miilits hakkas maidanlasi kumminuiadega peksma novembris 2013, siis toodi põhjenduseks, et linnavalitsus vajab ruumi näärikuuse jaoks. kui mindi linnavalitsusest küsima, et kas nad tahavad tõesti novembris kuusepuud üles panna, siis vastati, et linnal küll parasjagu mingit kuusepuu püstitamise plaani pole.
ja nüüd tegi klitško linnavalitsus otsuse, et enam kunagi ei panda maidanile nääripuud. maidan on koht, kus sajad inimesed on hukkunud ja seal ei sobi nääre pidada.

Tuesday, January 13, 2015

teatris turtsuja

vat alati on teatris keegi, kes ei suuda turtsatusi ja kihistamast kinni hoida. neid on tavaliselt seal ikka vähemalt 10 tükki. aga mõni on kohe täitsa ohjeldamatu. ja ma olen alati mõelnud, et kes need inimesed on. sest need, kellega ma teatris käin, niimoodi ei turtsu.
nüüd käisin no99 teatris vaatamas harala elulugusid. ja minu kõrval istuski see turtsuja. oli siuke 40 peal mees. saapad tõmbasid erilist tähelepanu, olid sellised pruunid nahast massiivsed tanksaapa moodi. seljas pintsak ja jalas teksad. naine oli tal ka kaasas aga naine oli vait.
iseenesest sümpaatne mees aga muudkui turtsus.

kuidas embankmendil magada

vanade aegade mälestuseks ja igaks juhuks tuleviku jaoks.
kui orwell oli 1929 aastal kodutu Londonis ja pariisis, siis kirjeldas talle üks iiri hulgus, kuidas embankmendil magamine käib:
"kogu asi kaldapealsega on vara magama saada. sa pead olema pingil kella kaheksaks, sest seal pole liiga palju pinke ja vahel on nad kõik ära võetud. ja sa pead kohe proovima magada. liiga külm on magada pärast kahteteist ja politsei ajab su hommikul kell neli ära. ometi pole kerge magada nende kuradi trammide pärast, mis kolistavad mööda pea kohal kogu aeg ja nende reklaamtuledega üle jõe vilkumas sulle silma. külm on õel. need, kes magavad seal, üldiselt keeravad end ajalehe sisse, kuid see ei aita palju. sa oled kuradi õnnelik, kui saad kolm tundi magada."