kindralmajor lloyd fredenhall

segastel asjaoludel pandi tuneesias ameerika korpust juhtima kindralmajor lloyd fredenhall. fredenhall ei julgenud ringi liikuda ja istus ainult punkris ja vaatas kaarti. sakslaste pealetungi vastu ei võtnud ta mingeid ennetavaid meetmeid ette aga oma punkri ümber tegi korralikud kaitsekraavid. fredenhall ei saanud aru, mis toimub ja kõik ülejäänud ei saanud aru, et mida fredenhall tahab. tema kõige legendaarsem lahingukäsk oli selline:
"liigutage oma üksus, see tähendab, liikuvad poisid, paukpüssid, bakeri salk ja salk, mis on bakeri salga vastas ja suur sell m-i, mis on põhja pool sealt, kus te praegu olete, nii kiiresti kui võimalik. raporteerigu teie ülemus Prantsuse härrasmehele, kelle nimi algab j-iga, kohas, mille nimi algab d-ga, mis on viie ruudu võrra m-ist vasakul."

muna

veel sada aastat tagasi oleks olnud üsna mõeldamatu, et eesti mees oleks läinud suurde linna asju ajama, ilma et tal kuuetaskus oleks üks keedumuna kaasas olnud.

kuidas riigikontrolör siga tappis

riigikontrolör karl soonpää kirjutab oma päevikus, et kui ta vabadussõjas oli ja polgul oli aastapäev, siis nad otsustasid vaenulikult läti talupoegkonnalt konfiskeerida pidusöögiks ühe põrsa. mõte oli selline, et lähevad tallu. võtavad mõõga. ja löövad ühe hoobiga põrsal pea maha, rapsti!!!
no ja läksid. ja lõid. aga mõõk murdus kildudeks ja põrsas pistis ilge kisaga jooksu.

hevimees

tulin eile puhkuselt lufthansa lennukiga. lennukis oli üks manowari tagiga hevimees, kes oli natuke purjus. rääkis, et tema elu suurim elamus oli manowari kontsert ja suuruselt teine elamus müncheni bayerni mäng, kus 70 000 inimest tribüünil üles-alla hüppasid. tal olid kaasa vinüülplaadid ja ta palus kõiki inimesi, et nemad tema vinüülplaate katki ei teeks, sest need on hirmus kallid.
kui stjuuardess tuli tasuta jooke pakkuma, siis hevimees ütles "two beers, please"

kuidas öö läbi juttu rääkida

üks kuulus palju lapsi sünnitanud naine rääkis ükskord, kuidas ta tudengipõlves oma abikaasaga ööd läbi vaidles selle üle, et kas angloameerika õigussüsteem on kontinentaaleuroopa omast parem või mitte.
üks vähem kuulus naine jälle rääkis, kuidas ta ühe kuulsa riigikogu liikmega pool ööd rääkis parempoolsest ja vasakpoolsest maailmavaatest.
jutu kontekst oli see, et näete kui suur armastus meil on.
nad rääkisid seda palju aastaid tagasi. aga mind piinab see tänaseni. sest midagi on sellel pildil valesti. mis küll ometi?

punastest pükstest

kui enne esimest maailmasõda oli briti sõjavägi võtnud kasutusele khakivärvi mundri, saksa, Itaalia ja vene armee halli/rohelise mundri ning austria-ungari halli/sinise.
siis 1911 aastal selle diskussiooni jätkuks ütles prantsuse sõjaminister etienne: "kui kaotada kõik värvid, kõik see, mis annab sõdurile tema lõbusa, entusiastliku ilme, ning püüelda kahvatute ja tuhmide toonide poole, tähendab see vastuollu minemist prantsuse maitsega ja sõjalise funktsiooni nõuetega. punased püksid on teatud mõttes rahvuslikud. punased püksid ongi prantsusmaa."

mis värvi on vikerkaar

xenophanese arvates punane, kollane, lilla
Aristotelese arvates punane, kollane, roheline, lilla
epikurose arvates punane, roheline, kollane, lilla
seneca arvates purpur, lilla, roheline, oranž, punane
ammianus marcellinuse arvates purpur, lilla, roheline, oranž, kollane, punane
mitte keegi ei näinud sinist värvi.

balzaci elu lühidalt

asutas kirjastuse, sattus võlgadesse. võlgadest pääsemiseks ostis trükikoja, sattus veel suurematesse võlgadesse. otsustas muretseda juurde trükiplaatide tootmise vabriku ja kontrollida seega kogu ahelat ja muinasjutuliselt rikastude. lõpetas pankrotiga. otsustas rikkaks saada sardiinia mahajäetud hõbedakaevandusega, võttis laenu ja lõpetas haledalt võlgades. avastas, et ajalehe asutamine teeb ta rikkaks aga tegelikult tulid veel suuremad võlad. katsetas antiigi ja kunsti kokkuostmisega raha teha aga kokkuvõttes ostis naistelt laenatud raha eest ainult võltsi kraami. otsustas, et kui ostab tulevase raudtee ääres maad kokku, siis müüb selle hiljem vaheltkasuga maha aga oli sunnitud müüma hoopis viis korda odavamalt maha.
paralleelselt lootis abielluda rikka naisega, kes lahendaks kõik tema probleemid. üks väljavalitu oli poola verd krahvinna rzewuska, kes elas ukrainas. balzac ootas 15 aastat, kuni selle krahvinna mees ära suri. ja lõpuks oli imekombel naine nõuski temaga abielluma. laulatus pidi aset leidma berditševi püha barbara kirikus kell 7 hommikul, et asja avalikkuse eest saladuses hoida. aga žitomiri piiskop ei tulnud kohale. protseduur viidi omavahenditega siiski läbi ja asuti reisile pariisi. balzac oli teenrile seletanud, kuidas noorpaari vastu võtta. kui nad kohale jõudsid keset ööd, oli maja tuledes aga uks lukus. vana ja tüse peig prõmmis uksele aga keegi ei avanud ust. naabrid olid kõik juba selleks ajaks kogunenud. lõpuks kutsuti lukksepp, kes ukse maha lõhkus. selgus, et balzaci teener oli hulluks läinud, märatses majas. mitme mehega suudeti ta kontrolli alla võtta ja teener toimetati hullumajja.

krahv emilio guidoboni-visconti

viscontid olid milano hertsogid. guidobonid aga üks itaalia esimesi aadliperekondi. nende järeltulija krahv emilio, kes elas 19. sajandi alguses, oli vaikne mehike. talle kuulusid paleed pariisis ja viinis ning ka maja versaillesis. tal oli küll inglismaalt võetud naine sarah lowell, kelle õde kannatas usuhulluse käes, kelle ema oli teinud enesetapu, kui leidis ennast vananevat, ning vend ennast lihtsalt surnuks joonud. sarah lowellil oli ka mingi ilusaks olemise obsessioon ja ta ajas enne vananemist ringi nii paljude meestega, kui jaksas.
krahv emiliole see korda eriti ei läinud, sest tal oli eelkõige kaks huvi. üks huvi oli viiuliobsessioon - ta kas kutsus orkestreid enda paleedesse või hiilis ise kuhugi, kus olid orkestrid ning võttis vaikselt koha nende seas sisse, et saaks viiulit kaasa kääksutada. seda tegevust harrastas ta õhtuti. päevasel ajal oli tal aga farmaatsia obsessioon. ta segas kõikvõimalikke segusid kokku, pani neid purkidesse ja kleepis purkidele silte peale, keel pühendunult ja ennastunustavalt suunurgast väljas.

slaavi hommikvõimlemine

see on mingi omaette maailm ja kunst, kuidas idapoolsetes slaavimaades harrastatakse hommikuti veidraid harrastusi. kõigepealt vaatasin, et mingi vana assakas on hulluks läinud. suur paks jope seljas ja teeb keset pargiteed nagu jahukoti vasakult paremale tõstmise harjutust. kui lähemale jõudsin, siis oli tegelt päris noor mees, kellel oli lihtsalt kilejope liiga suur. teisel hommikul nägin meest, kes harrastas ühe käe peal seismist.
jooksjaid oli ka aga need olid kindlasti välismaalased.