Monday, June 29, 2015

kuidas laikmaa puu otsa ronis

kuna laikmaa oli tähelepanuväärne loomadega toimetulija ja osav puude otsas ronija, siis tuleb see lugu ikkagi ka kirja panna.
ükskord, kui ta oli tuneesias maalimas, siis oli ta hirmsas maalimishoos. ja ta ei kuulnud, et mingi imelik mõua-mõua häälitsus talle läheneb. muudkui maalis. aga kui pull tal juba päris lähedal oli, siis ta taipas vaadata ja sai aru, et nüüd on kellad. jättis oma molberti sinnapaika ja pani jooksu esimese suurema puu poole. jõudis ka puu otsa ronida. pull jäi vihasena puu alla. niikaua siis laikmaa passis puu otsas, kuni tuli beduiini karjus ja ajas oma pulli tagasi karja juurde.

Saturday, June 27, 2015

skopetse me teame

aga aleksander kuprin viitab oma raamatus enesepõletajate sektile, surnukskülmujate sektile, haigetapjatele ja augusistujatele. kahjuks ta nende kohta enamat ei seleta.

Friday, June 26, 2015

kuidas martna rahvas kirikus käis

ants laikmaa jutustab, et ükskord 19. sajandi lõpupoole juhtus martna kirikus selline lugu, et inimesed keset kirikuõpetaja jutlust kirikust ära läksid ja läksid kõrtsi. kirikuõpetaja läks neile järgi, kamandas inimesed tagasi kirikusse ja pidas oma jutluse lõpuni.

Wednesday, June 24, 2015

laikmaa grodziskos

kui ants laikmaa 1910. aastal oma üleeuroopalisele reisile läks, siis teatavasti läks ta teele rongiga aga tagasi tuli jala. aga siiski minnes tegi ta poolas ühe radiaali grodziskos. talle millegipärast meeldis öösel kõndida. kui ta öösel läbi poola külade läks, siis koerad tulid talle alatihti kallale. tal oli kaigas kaasas ja sellega peletas koeri. kui aga see enam ei aidanud, siis laskus neljakäpakile ja võttis mütsi hambusse. ning marssis niimoodi läbi koerakarja. tõsi, üks kord olid koerad siiski liiga läbinägelikud ja ei läinud õnge. siis lõppes see asi nii, et kuulus maalikunstnik ronis ühe suure kivi otsa ja ootas kuni kohalikud külaelanikud teda välja päästma tulid.

Sunday, June 21, 2015

kuidas poskrebõšev kolmanda naise sai

aleksander nikolajevitš poskrebõšev oli stalini erasekretär. muuhulgas sai ta kolmekümnendate lõpus iga päev stalinilt nimekirja inimestest, kes tuli likvideerida. seda nimetati vormistamiseks. ühel päeval 1939. aastal oli nimekirjas ainult üks nimi - bronislava poskrebõševa, tema naine. poskrebõšev palus stalinit halastada aga stalin käskis asja ära vormistada. kui poskrebõšev õhtul koju jõudis, oli naine juba ära viidud. naist hoiti kaks aastat kinni ja lasti 1941. aastal maha. tema arreteerimise põhjus seisnes selles, et ta oli trotski sugulane.
poskrebõšev jutustas seda lugu kuuekümnendatel.
kui ta järgmisel päeval tööle läks, küsis stalin, et miks poskrebõšev nukker on. poskrebõšev vastas et asi on naises.
"aa, naine. naine on suur asi. pole viga, ära kurvasta, me leiame sulle teise naise. veel parema. tööta rahulikult."
kui poskrebõšev õhtul koju läks, askeldas köögis tundmatu naine. poskrebõšev abiellus temaga ja elas temaga kuni oma surmani 1965. aastal.

Thursday, June 18, 2015

friedrich leht ja linda rosin

friedrich leht oli venemaa eestlane, kes jõudis oma hariduse saada koguni peterburi keiserlikus kunstiakadeemias. ja kui neljakümnendate lõpul oli vaja eesti kunstist kodanlikku formalismi välja rookida, siis saadeti ta tallinnasse kunstiinstituudi rektoriks. kunstiinstituut aga oli täis klassikaliste skulptuuride koopiaid ehk alasti inimeste kujusid. just see aga oligi eesti kunsti probleem, mida friedrich kurg lahendama saadeti. kurg andis käsu naisskulptorile linda rosinale valmistada suure hulga siivsaid vahtralehti. kui linda rosin need vahtralehed valmis sai, siis ei julgenud ta neid päevasel ajal inimeste silmade all kujudele külge riputada. ta tegi seda öösel.

Wednesday, June 17, 2015

hollandi mereväe arengust

tutvusin ühe poola tüdrukuga, kes õppis ära hollandi keele selleks, et saaks lugeda hollandi arhiivides dokumente oma doktoritöö jaoks. doktoritöö oli hollandi mereväe arengust aastatel 1660-1690. nüüd on sellel tüdrukul mure, et tal ei ole kellegagi võimalik nendel teemadel vestelda.

kuidas boriss bernstein viina jõi

1945. aastal saadeti nooremleitnant boriss bernstein nii-öelda okupatsioonivägede koosseisus poolasse. kuna ta oli muusikalise haridusega, siis esines ta klaveripalaga veebruarirevolutsiooni aastapäeval. kindral stseglov kutsus ta enda juurde välja, sest ka temal oli muusikaline haridus. ta nimelt oskas laulda. kindral võttis siis bernsteini enda hoole alla. bernstein saatis kindralit klaveril ja kindral laulis. kindral oli suur nastoikade sõber. aga tal oli maohaavand ja ta ei tohtinud üldse juua. nii kujunes tal bernsteiniga välja ka teine koostööliin. kindral meisterdas erinevaid nastoikasid ja laskis siis bernsteinil juua. ja bernstein pidi siis üksikasjalikult kirjeldama erinevaid tundeid, mis tal suulaes, keelel, kõris ja kõhus tekkisid. kindral aga kuulas tähelepanelikult.

armastus

marx õpetab, et armastus on huvide ühtsus, pluss vastastikuna lugupidamine, pluss sugutung.

Saturday, June 13, 2015

bernardinu sodas

juunikuises vilniuses on soe ilm kõik koolilõpetajad tänavale toonud. või parki. istuvad pinkidel, ei suuda turvalisest lapsepõlvest lahti lasta ja moodustavad paarikesi.
uzupise kõrval bernardinu pargis istusid siis kõikjal noored. kudistasid seal. ühel pingil istus selline pardimokaga (no on selline imelik ülahuul ja tavaliselt selle huule taga ei ole väga ilusad hambad) brünett noormees ja üritas suudelda täitsa kena tütarlast. tütarlaps ei lasknud. ma jalutasin neist mööda, käisin umbes gediminase mäe, käisin katedraali juures, nerise ääres, rahvusliku muuseumi juures jne. ja kui olin tagasiteel lähenemas bernardinu pargile, siis tuli see pardimokaga noormees koos tüdrukuga vastu. tüdruk püüdis kõndida sirgelt ja otse. poiss aga püüdis tema ümbert kinni hoida ja igal kümnendal sammul suudelda. samal aja püüdis piinlikku olukorda ja oma ebaõnnestumisi justkui lõbusa jutuvadaga varjata.
mul nii omaenda noorus tuli neid vaadates meelde...

populaarne blogija hundiulg kodanikuühiskonna seisukorrast 2011. aastal

Ning kindlasti jääb meie kodanikuühiskond palju vaesemaks seepärast, et oma tegevuse lõpetavad Eesti Seksi Liit ja Kapitalismiohvrite Eest Seismise Ühing.

mida ütles priimägi jungi seltsile

"anima mundi'st (kr k "maailma hing")" - minge õige pikalt teie veerandharitlased sääraseid ei tohiks jungi ega ammugi mitte freudi kallale lasta nood olid ikka haritud inimesed ja teie tulete ja lagastate nende nime et te ENAM MITTE KUNAGI ei võtaks suhu jungi ega freudi nime JA SAATKE OMA SELTS LAIALI ma olen nii vihane et teil pole häbi olla harimatu
nüüd kindlasti leidub teist lollimaid ehkki seda on raske ette kujutada kes hakkavad teid veel õigustama see võitlev harimatus on esimene asi mis tuleks armutult hävitada meie ühiskonnast aga muidugi nagu pidi resigneerunult nentima nietzsche on teid rohkem võrratult rohkem ja tulevik on seetõttu teie päralt surge lollina

Sunday, June 7, 2015

tervitustega kuperjanovlastele

karl aru (s 1902) oli üks punakütt, kes võitles 1918. aastal eesti iseseisvuse vastu. elas üle 30-date puhastuse venemaal ja osales teises ilmasõjas. sai koguni vene suurtükiväes kindralmajori auastme.
pensionipõlves tuli tallinna elama.
ja kui 1992. aastal asutati kuperjanovi pataljon, siis ta esines avaldusega: "ma ei saa aru, miks ühele eesti pataljonile on pandud kuperjanovi nimi. kuperjanov oli tegelikult bandiit!"
karl aru suri 28.02.1994, olles ära näinud mart laari valitsuse ametisseastumise ja napilt ära nägemata seda, kuidas mina sain nooremseersandi auastme.

ütle redel!

teatavasti võitles punaste poolel kokku ligi 10 000 eesti punakütti (jakob palvadre, jaan anvelt jt taolised). kui nad olid pihkva all korralikult pähe saanud ja kui diviisikomandõr meinhard ritt oli osade meestega eesti poolele üle tulnud, siis saadeti allesjäänud ebausaldusväärsed eestlased mujale (uuralitesse tšehhidega võitlema, krimmi valgetega võitlema jne). ning mingi osa võitles Ukrainas nestor mahnoga.
ja kui juunis 1920 oli siis teatav eestlasi sisaldav punavägede kolonn ukrainas praeguses zaporožje piirkonnas liikumas, siis lendas nestor mahno neile peale. osa langes lahingus ja osa võeti vangi. nestor mahno tuli vangide ette ja käskis: "kommunistid, eestlased ja juudid rivist välja!" neid ootas mõõgaga surnuks hekseldamine.
keegi ei liikunud.
siis kästi kõigil järgemööda öelda "kukuruza" ja "gora ararat".

Tuesday, June 2, 2015

kuidas jamburgi sild õhku lasti

kui punakaart taganes 1918. aastal eestist ja sakslased peale tungisid, siis üks hetk oldi jamburgis ehk tulevases kingissepas. punakaartlane richard majak kirjeldab oma mälestustes, kuidas tal hobune ära varastati ja kuidas ta siis nuputas, et kuidas edasi peterburi poole pageda. korraga käis ilge kõmakas. keegi karjus, et sakslased on siin. ning linn jooksis rahvast tühjaks. richard majak mõtles endiselt oma hobuse peale ja otsustas linnas veel ringi vaadata. läks rongijaama  hoonesse. see oli inimtühi. läks vaksali puhvetisse. see oli ka inimtühi ja leti peal olid kõik heeringapasteedivõileivad puha alles ja puutumata. puhveti põrandal aga istusid neli hiinlast ja jõid rahulikult teed.

tsitaat mihkel aitsami raamatu lõpust

miks ma sellest kirjutan?

olen viimasel ajal jälginud rehabilitatsioonitööd meie kaitseväes. vigastatud sõdurite abiks ja toeks on moodustunud väike kollektiiv )analoog karaski laagritele, eestvedajad käisid ka sellega tutvumas), kus tegeletakse nii füüsilise kui ka psüühilise rehabilitatsiooniga. on tekkinud nagu "pesa", kus iga vigastatu saab igakülgset abi. temaga tegelevad inimesed, keda ta on hakanud usaldama. igasuguse taastumise üks tähtsamaid osi ongi see, kui sul on keegi, keda sa usaldad. tähtis on see, et need inimesed - psühholoogid, terapeudid, kirurgid, füsioterapeudid, massöörid - suhtlevad omavahel, jagavad kogemusi ja tähelepanekuid ning suudavad puudega inimest igakülgselt aidata.
minus on kasvanud veendumus, et nii peaks see toimuma kõigi raske ja eriti sügava puudega inimestega. vaja on, et tekiksid hästi koostöötavad kompetentsikeskused, mis korraldaksid ka kohanemislaagreid ja eespool nimetatud "pesad" oleksid kohad, kust inimene saaks alati abi. kus tema probleemiga oleks tuttav kogu meeskond. hädatarvilik, et selles meeskonnas oleks ka perenõustaja ja jurist. nii tekiks üks usaldusväärne keskus.
sinna peaks kannatanud, eriti raskelt kannatanu, sattuma kohe, kui juhtus õnnetus, olgu avarii või muu. olen veendunud, et abi oleks siis tõhusam.
minu töö rehabilitatsioonikoolitustega on jõudnud lõpule.
olin juba üle 75 aasta vana ja oli aeg lõpetada.