Monday, July 27, 2015

kuidas eesti jalgpallikoondis sai väravavahi

rõiumäe tallu võeti eesti ajal poolatare tööle. nagu paljudesse teistesse taludessegi. üks poolatar oli nimega tassa, pärast teda võeti tööle üks zofia, kellesse ka perepoeg armus ja kelle naiseks võttis. tõsi, zofiat kutsuti esimese poolatari järgi nagu inertsist tassaks. kui perepoeg mobiliseeriti, siis jäi ta paraku kadunuks. samal ajal saatsid sakslased rõiumäe tallu sulaseks ukrainlasest sõjavangi, kelle nimi oli vladimir. ja kui perepoega tagasi ei tulnudki, siis see vladimir ja tassa (kelle nimi oli tegelikult zofia) panid leivad ühte kappi. nüüd küsimus: mis on nende lapselapse nimi?

Tuesday, July 21, 2015

v. noormägi

voldemar noormägi sündis 1895. jamburgis ehk praeguses kingissepas. õppis vändras aga hiljem elas põhiliselt narvas. suures lurichi vaimustuses rassis trenni teha. maadles ja tõstis. edukas oli ta eelkõige tõstmises. tegi maailmarekordeid, tõi mm-delt medaleid, tegi lugematu arvu eesti rekordeid ja sai arvukalt eesti meistritiitleid. kusagil 1934. aasta paiku liitus usuhullude sektiga ja viskas kõik medalid narva jõkke.

Monday, July 20, 2015

anne veski elulooraamat

ma hakkan ilmselt varsti anne veskist elulooraamatut kirjutama. faktid juba kogunevad. ma alustan sellest, et anne veski on maardu linna aukodanik. see tagab talle võimaluse tasuta kasutada maardu linna ühistransporti ja käia tasuta maardu linnasaunas.

juhan ekbaumi lugu

juhan ekbaum sündis 1912. aastal. õppis abja kultuurtehnika gümnaasiumis. ajateenistuses oli tondi sõjakoolis 1931-1932. lõpetas tartu ülikooli usuteaduskonna 1940. läks saarde koguduse õpetajaks. suvesõja ajal (kui Kilingi-Nõmme kant vabastati punastest) läks läbi rinde sakslastele vastu, et neid kiiremini kohale kutsuda. kui venelased tagasi tulid 1944. aastal, jättis paadiga rootsi pagemata ja ta viidi siberisse, kus ta hukkus.

Sunday, July 19, 2015

see läheb ka kullafondi

1. kristafovitshil oli piinlik oma erakonna homofoobse ja ksenofoobse avalduse üle
2. partei esimees ütles, et partei trumbiks on arvamuste paljusus, mitte üks kindel seisukoht
3. partei esimees ütles veel, et jevgeni on ikka epateerinud, seega see ei peaks üllatav olema
4. partei esimees ütles veel, et see, mille peale jevgeni elektriseerus, oli ju tegelikult üks kõrvallause

Tuesday, July 14, 2015

kuidas koivisto inimeste pihta lasi

teatavasti teenis mauno koivisto jätkusõjas legendaarse lauri törni alluvuses ning see jäigi osaks tema identiteedist.
no ja kui ta ükskord presidendina rootsis käis, siis ajakirjanikud küsisid, et mis tunne on inimeste pihta tulistada.
"raske on. nad kipuvad eest ära jooksma", vastas koivisto.

Monday, July 13, 2015

1993. aasta paraad

esimest iseseisvuspäeva paraadi peeti 1992. siis ei saanud välisriikide saadikud üldse aru, et miks neid kõledal tuulisel talvehommikul kutsutakse kuhugi mäe otsa lipu heiskamist vaatama. et kus on siin glamuur? no ja see marsisamm ja varustus ja vorm, see kõik oli hale. 1993. aasta paraadi ajaks aga oli kohale jõudnud saksamaa kingitus, endistele ida-saksa piirivalvuritele kuulunud vana transpordilennuk. see lendas paraadi lõpuks üle vabaduse platsi. püünel seisev lennart meri keeras end mart laari poole: "nüüd on küll tibladel pask püksis".

Thursday, July 9, 2015

sotsiaalsete tingimuste mõju antropoloogilisele tüübile

bioloogiateaduste kandidaat konstantin ušastõi avaldas 1943. aastal artikli. selle juhtmõte oli, et kuna oktoobrirevolutsioon muutis nii põhjalikult elu sotsiaalseid tingimusi kui ka inimeste sisemaailma, siis peab see kaasa tooma ka inimeste välimuse muutumise. aja jooksul hakkab nõukogude inimene erinema läänemaailma inimesest nii nagu homo sapiens neandertallasest. esmajoones tähendab see muutust kolju ehituses, täpsemalt kolju pikenemises. ehk veel teisitipanduna, närimisorganid eemalduvad mõtlemisorganitest. mida kaugemal on närimisorganid mõtlemisorganitest, seda arenenum inimene on. on olemas pikapealised (dolihhokefaalsed) ja ümarapealised (brahhükefaalsed) inimesed. ja just need nõukogude inimesed muutuvad pikapealisteks, samas kui lääne inimesed jäävad ümarapealisteks.

Sunday, July 5, 2015

kuidas saavutada edu

ära väsitab see jutt, et hakkame kõik insenerideks ja et reaalharidusse tuleb panustada ja et ettevõtluskliima peab ettevõtjasõbralikumaks muutuma ja et riik peab investeeringuid meelitama ja et peab karbist välja mõtlema ja meie haridus peab muutuma konkurentsivõimeliseks ja talendid tuleb koju tuua ja mis kõik veel.
tegelikult ju jooksevad kõik riigid selles suunas. no ja kui me võrdleme ennast leeduga ja kujutame ette, et kumb võidab nimetatud võidujooksud (hariduse ja ettevõtluse jne suunal). pole kahtlustki et leedu. me teame seda juba ette, eks? rääkimata poolast või slovakkiast. aga ikka kütame end üles, sõimame riigiametnikke ja kunstiinimesi ja tahame hirmsasti minna leedukatega samale stardijoonele. vastutustundlik inimene ütleks, et ressursi kulutamine juba ette teadaolevalt kaotatava võistluse peale on kuritegu. kuritegu meie laste suhtes, maksumaksja suhtes, looduskeskkonna suhtes jne. ning kuritegu ka selles suhtes, et kaotuseks ettevalmistatavat aega oleks saanud ju kasulikumalt kulutada. nagu näiteks selle peale, et valmistuda selliseks võistluseks, kus me võidame.
et kuidas siis võita? kuidas lõpuks ometi saavutada edu?
kui me tahame võita, siis me peame jooksma sellel suunal, kus keegi teine ei jookse.