münnichi lennukas karjäär

kui 1719. aastal riias peetri kiriku torni välk lõi ja see põlema läks, siis peeter esimene nägi seda pealt. peeter esimene tahtis kirikutorni taastada sest seal oli kellamäng jne. aga selgus, et kellelgi ei olnud joonist selle torni kohta. siis meenu kellelegi, et üks sakslane, keegi münnich oli hiljuti joonistanud seda torni. sakslane leiti üles ja torn taastati. peeter esimesele aga hakkas see sakslane meeldima, sest tal olid lennukad ideed.
kui peeter esimene tahtis ehitada 117 km pikkust laadoga kanalit, siis seda projekti hakkaski juhtima münnich. ja ehitaski valmis. ainult, et valmis sai pärast peeter esimese surma.
peeter esimesel oli hull plaan panna paldiski laht kinni ja teha pakri saarte vahelt läbipääs paldiski ehk tol ajal rogerwieki sadamasse. see oleks olnud väga väga suur sadam. aga see projekt jäi õhku rippuma, sest peeter esimene suri.
ja kui mingil hetkel peale peeter esimese surma münnich poliitiliste afääride pärast siberisse saadeti, siis sealt siberist kirjutas ta keisrinna jelizavetale kirja, et lastagu tal ehitada sild eestist rootsi.
pärast tuli münnich siberist tagasi, ta määrati eesti sadamate peainspektoriks ning ta suri 84-aastasena tartus. maeti tartusse.

okupatsioonikahjud

1812. aastal ei jõudnud napoleon kuidagi riia piirist kaugemale.
kui okupatsioon läbi sai, siis üritasid kohalikud vene tsaarile esitada kahjunõudeid. huvitaval kombel üleüldse oli seal kuramaal kuidagi palju eestipäraste nimedega talupoegi. no igatahes peale prantslaste okupatsiooni lõppu esitas jaunjelgava talupoeg hans mattison kahjunõude vene tsaarile:

kahjud, mida prantsuse sõja-riik on teinud ja mida ära raisand.

4 vakka kartulit teeb 40 vakka - 20 rbl
6 vakka rukist teeb 36 vakka - 40 rbl
1 hani, mis on surnuks löödud - 0,5 rbl
2 alusseelikut teeb 1 1/2 - 3 rbl
kapsakahju - 8 rbl
raha, mida nad on raisand - 5 rbl
veis wallhofi veetud - 2 rbl
naine ei tahtnud, pidi aga - 2 rbl
nad lõhkusid sealjuures voodi - 3 rbl
ka muud kahjus sealjuures - 1 rbl
on üleüldse kõik ära rikkunud - 10 rbl
nad on minu tütrele lapse teinud, mis ma olen pidanud ämmaemandale arvestama - 6 rbl
summa summarum: 100,5 rbl

friedrichstadt 18. jaan. 1813.

hans mattison

kogula kaitseliitlane

jälle on nii, et kui ma seda praegu kirja ei paneks, siis vajuks see kõik unustuse hõlma. nimelt oli 1919. aasta veebruaris teatavasti nn saaremaa ülestõus, mis lõppes sadade hukkunute või hukatutega. kui asi halva pöörde võttis, siis läks kogula kaitseliitlane aleksander mihkelson saaremaalt uisutades mandrile abi järele. ja mitte lihtsalt mandrile, vaid haapsallu.

koidula kleptomaania

kõik justkui teavad, et lydia koidula oli oma elu lõpupoole vaimsetes raskustes. et põdenud kleptomaaniat. see info on liikuma hakanud tegelikult ainult ühest allikast - jakob hurda abikaasalt eugenie hurdalt, kes oli koidula sõbranna peterburis. ning eugenie hurt rääkis seda lugu hiljem aino kallasele ja villem reimanile. aino kallas pani selle fakti oma koidula-raamatu ("tähelend") sisse. mille peale hakati teda sajatama, et näe see soome vurhva tuleb meie emajõe ööbikut ja isamaalist laulikut laimama. see ajas teda segadusse ja ta läks uuesti eugenie hurda juurde seda lugu täpsustama. ning eugenie hurt ütles, et tema pole sellist lugu rääkinud. "tähelennu" teises trükis ei olegi enam sees koidula kleptomaaniat.

haabakuk II

mul on jälle tunne, et kui ma seda kirja ei pane, siis väärt mees vajub unustuse hõlma.
nimelt oli saaremaal üks kangur. aleksander toom. 1823-1907. tal oli naine ja lapsed. siis aga hakkas mees prohvetiks. jättis naise ja lapsed maha ja hakkas mööda saaremaad ringi käima. ootas pühapäeviti kiriku juures ja kui ametlik jumalateenistus lõppes ja rahvas hakkas välja tulema, siis seisis kirikuaia peal ja sajatas kõiki ilmalikke ja vaimulikke võime. võimud panid ta vahepeal hullumajja kinni aga siis lasti ta jälle välja. ja tema muudkui sajatas kõiki edasi.
kui ta vanemaks jäi, siis enam ta ei viitsinud saaremaal pikki rännakuid teha ja püsis oma kodukoha kaarma läheduses.
mingil hetkel ei olevat keegi enam viitsinud tema jutlust kuulata. siis oli nii olnud, et ta maksis oma naisele ja lastele, et need teda kuulaksid.
tegi endale ka hauakivi valmis, kuhu pani kirja kõik oma tiitlid "jumala loom", "haabakuk II" ja "saaremaa prohvet". kui ta aga suri, siis poeg ei pannud seda kivi hauale vaid mattis koos kirstuga maha. kusagil kaarma surnuaial aga siis tasub otsuda.

terrakotasõdalastest

lugesin mingit raamatut terrakotasõdalastest. tuleb välja, et kogu see hiina süboolika ja kunst on suunatud päikese kummardamisele. nii nagu ka natside sümboolika ja muistsete indiaanlaste sümboolika ja loomulikult egiptlaste sümboolika ja mis kõik veel.
ja kuidagi on see kõik seotud numbriga üheksa. sest noh, kõiikidel inimestel on kümme sõrme ja kõik saavad seega aru, et kümme sõrme on täiuslikkuse ehk jumala number. aga üheksa on seega jumalale lähima inimliku täiuslikkuse number, kuhu kõik püüdlevad.
ja nii ongi siis nii, et ka need tuhanded terrakotasõdalased esindavad numbrit 9. no näiteks on nad kolmes reas ja igas reas on 98 sõdurit. jah 98 ei ole 99. aga see ei loe midagi, sest üks sõdur on lihtsalt puudu. ja teises kolonnis on sõdurid kolmes reas - ühes reas on 222, teises 231 ja kolmandas 222 sõdurit. ilmselgelt taheti siin õelda, et 222+222+222=666 ehk metsalise number. aga et miks siis ühes reas on 231 ja mitte 222? aga sellepärast, et 231-9=222!

kuidas aino kallast ühtelugu peterburis peteti

teatavasti elasid aino ja oskar kallas 1901-1903 peterburis. põhimõtteliselt on jah nii, et kui tsuhnaad näed, siis hakka teda lüpsma.
nii juhtus, et kui aino kallas poest kümme õuna ostis, siis pani müüja tema silmade all 10 õuna kotti aga pärast viimase õuna kottipanemist võttis käes koos õunaga välja. nii et aino kallas sai vaid 9 õuna.
ja kui aino kallas võid ostis, siis sai ta või asemel kartuliputru, mille ümber oli pandud õhuke kiht võid.
kui ta jõulukuuse ostis, siis sai ta rootsu, millele olid külge kinnitatud kuuseoksad. tõenäoliselt kohalikult kalmistult varastatud kuuseoksad.
ja kui neil pulm oli ja neile kingiti raha pesulaua ostmiseks, siis lasid nad endale tellimise peale teha marmorist plaadiga pesulauda. aga veepaak pandi alla vana ja sellel olid augud sees.

leidsin brexiti tegelikud juured

abiks ja meenutuseks nüüd brittidele, kes tahavad ida-euroopa immigrantidest vabaneda aga kõik muud el vabadused säilitada.
kui henry VIII oli katoliku kloostrid likvideerinud, siis vaestel polnud kusagil olla ja keegi ei hoolitsenud nende eest.
siis tuli 1533. aastal elizabeth I ja kehtestas, et iga kihelkond hoolitsegu ise oma vaeste eest. ja et iga kihelkond peab määrama vaeste eest vastutajad, kes kiriku eestseisjate abiga peavad koguma elanikelt vajalikud summad.
seega omandas tähtsuse küsimus, keda lugeda oma kihelkonna vaeseks. sest maksu ei tahtnud keegi maksta.
siis tuli aastal 1630 charles II ja kehtestas, et 40 päeva elunemist kihelkonnas annab õiguse eluks vastavas kohas ja järelikult ka õiguse sotsiaalteenustele. ent selle aja jooksul on antud õigus kahe rahukohtuniku otsusel (kui vastav kaebus on laekunud) saata uus elanik tagasi kihelkonda, kus ta varem oli elanud. kaebuse tühistamiseks pidi uus elanik käima välja suure hulga raha eluaseme rentimiseks ja nii vältima väljasaatmist. see reegel tõi endaga kaasa rikkumised, kus kihelkond maksis oma vaestele peale, et nendest lahti saada. saatis nad teise kihelkonda ja aitas neil seal end varjata 40 päeva.
siis tuli james II aastal 1633 ja täpustas, et seda 40-päevalist aega tuleb lugema hakata sellest hetkest, mil isik on esitanud kirikueestseisjale kirjaliku teate oma elukoha ja perekonnaliikmete kohta. siis juhtus nii, et mõni kirikueestseisja ei andnud saadud infot edasi sinna kuhu vaja ja lasi sissesõitnul 40 päeva uues kohas täis tiksuda. kihelkonna üldsuse arvates ei olnud selline käitumine (teatise laekumise varjamine) kihelkonna huvides ja et kihelkonna huvides oli koheselt teada saada sisserännanust, et teda oleks võimalik tähtaegselt välja saata.
sellise olukorra vältimiseks andis william III 1650. aastal välja edikti, et neljakümnepäevast resideerumist uues kihelkonnas tuleb arvestama hakata alates teate kirjalikust avaldamisest pühapäevasel jumalateenistusel.
nii siis juhtuski, et lihtsal inimesel oli praktiliselt võimatu teise kihelkonda elama minna. selle teate avaldamine kirikus tähendas koheselt kohaliku kogukonna aktiviseerumist uute inimeste väljasaatmiseks. siit siis tulebki otsida praeguse brexiti ja võõraviha juuri.