pärnu 6. üksik jalaväepolk

21. novembril sai 99 aastat pärnu 6. üksiku jalaväepolgu sünnist. siiamaani on alles üks polgu kasarmu. see asub kalamehe ja suur-jõe tänava nurgal. selle kasarmu küljel asub enamvähem viimane pärnu avalik kaev. ning kasarmu ees on alles enamvähem viimane pärnu algupärane munakivisillutis.

pildikesi antoine lavosierist

antoine lavosier oli hull teadusejünger. tuvastas näiteks selle, et põlemine on aine segunemine hapnikuga, valmistas ette meetermõõdustiku kasutuselevõttu jne. tema oli ka see, kellele prantsuse revolutsiooni timukas ütles, et vabariik ei vaja teadlasi. (täpsemalt nägi see vestlus välja nii, et tapalavale ronides palus lavosier timumat, et ta ellu jäetaks, sest ta on teadlane. ja timukas vastas siis, et vabariik ei vaja teadlasi).
enne giljotineerimist jõudis lavosier ka paluda oma kolleegi, et see loeks kokku, et mitu sõna suudab tema giljotineeritud pea ütelda. teise jutustuse kohaselt palus hoopis lugeda, et mitu korda suudab tema pea silmi pilgitada. väidetavalt pilgutas 15 korda.
umbes sada aastat peale tema surma tehti talle pariisi ausammas. hiljem aga selgus, et ausamba nägu oli tehtud marquis de condorceti järgi, kes oli lavosieri ajal prantsuse teaduste akadeemia liige ja kes ka suri prantsuse revolutsiooni ajal vanglas.

herberts cukurs ja trussikutes mehed

herberts cukurs oli teatavasti läti sõjakurjategija, kes varjas end peale IIMS brasiilias. kui adolf eichmann kinni võeti, siis hakkas tema ka kartma oma elu pärast. sellegipoolest lasi ta mossadi agentidel meelitada end brasiiliast uruguaisse. mossadil oli vaja teda uruguaisse meelitada, sest seal ei olnud surmanuhtlust. kui mossadi agendid oleks brasiilias vahele jäänud, siis halvemal juhul oleks võim saanud neid hukata. uruguais seda ohtu polnud. seega meelitas mossad cukursi uruguaisse. kui cukurs seal siis sisenes ühte majja, ootasid teda majas mossadi agendid trussikute väel. asi oli selles, et nad aimasid, et läheb löömiseks ja verevalamiseks ning ei tahtnud oma üleriideid verega ära määrida. ja nii oligi, et läks ninade viltulöömiseks. kuni üks trussikute väel olev mossadi agent virutas cukursile selja tagant nuiaga vastu pead.

londoni ja aberdeeni tüdrukutest

francis galtoni isa suri, kui ta oli 22-aastane. francis sai päranduse ja ei pidanud enda elatamiseks tööd tegema. hakkas hoopis amatöörteadlaseks. vaatles näiteks erinevate briti linnade tüdrukuid ja pani neile hindeid. tulemuseks sai, et londoni tüdrukud on kõige ilusamad ja aberdeeni omad kõige koledamad. uuris ka kirikumeeste ja riigimeeste eluigasid ning tuvastas, et kirikumehed elasid lühemalt ning seega on palvetamisest vähe abi.

lõuna-aafrika matemaatik

lõuna-aafrika matemaatik john kerrich juhtus olema 1940. aastal taanis. siis kui sakslased taani okupeerisid. millegipärast panid sakslased johni vangi. vangis oli tal palju aega ja ta hakkas kulli ja kirja viskama. kui ta oli 100 korda ära visanud, siis oli tulemuseks. 44 kulli ja 56 kirja. kui ta aga jõudis 10 000 viskeni, siis oli kulle 50.67%

maltat ei ole

türklastega olla juhtunud selline lugu kusagil 19 sajandis keskel. et kui olid suured ottomani sõjad, siis saatis sultan mereväe vahemerre, et nad võtaks ära malta saare. merevägi oli paarutanud jupp aega mööda vahemerd, tulnud siis tagasi ja öelnud sultanile, et maltat ei ole olemas.

kuidas john gray omaenda raamatuid kokku ostis

john gray (1866-1934) on eelkõige kuulus selle poolest, et dorian gray sai nime tema järgi. eks ta hängis oscar wildega tõesti palju ringi. seda luulet, mida tema ja tema sõbrad tol ajal kirjutasid, nimetati dekadentlikuks luuleks. tegelikult räägib see tänapäevase mõõdupuu järgi armastusest, romantikast ja lembehetkedest. no samas on tal päris paljud luuletused pühendatud meestele ja seal on juttu kallikesega kahekesi kõndimisest, südamete heitmisest lillede keskele, silmade sulgemisest (aga mitte uinumiseks), ühtelugu muru peale heitmisest, huulte värvusest, suveõhtu unistustest, sellest, et ta ei tea, kas tema südame paneb leegitsema mees või naine jne.
kui aga oscar wilde vangi pandi, siis hakkas john gray katoliikluse poole kalduma ja alustaski tööd 1901. aastal edinburis katoliku preestrina. mis aga ei seganud tal edasi olemast homoseksuaal (tema partneriks oli luuletaja marc-andre raffalovich). samas aga häbenes ta hirmsasti oma dekadentlikku luulet. ta käis oma elu lõpuni maniakaalselt mööda briti raamatupoode ja ostis kokku oma luuleraamatuid, et teised neid osta ei saaks.