veel tema luulet

see on ikka nii hea. halb mõeldagi, et mitte keegi pole seda varem eesti keelde pannud. ehk siis taaskord saint-john perse lihtsamat luulet saamuel pliuhkami tõlkes:

uksele kirjutatud asjad (1944)

ma armastan ka oma koeri
hõikan oma kõige kenamat hobust
näen sirge avenüü lõpus
oma kassi väljumas majast
saatjaks ahv
nendest piisab et ma ei peaks kadestama
taevasarnasel merel
purjetavate laevade purjeid
mis paistavad mu maja plekkkatuselt

saint-john perse

nobelisti saint-john perse (1887-1975) kergemat luulet saamuel pliuhkami tõlkes.

ekvinoktsiumi laul

issand, maa peremees, näe sajab lund
taevas ei liigu üldse
maa on koormast vaba
seti ja sauluse maa
chi huang-ti ja cheopsi maa

inimeste hääl on inimeste sees
pronksi hääl on pronksi sees
ja kusagil maailmas
kus taevas oli hääletu
ja vanusele ei pööranud keegi tähelepanu

laps sündis maailma
tema rassi ega klassi ei teatud
geenius koputab eksimatu täpsusega
otsmikule otse käärude pihta

jõulumõtisklus

nüüd jõuluajal kirikusse minnes on hea mõtelda sellelegi, et enne trullo kirikukogu ehk kuni siis aastani 692 kujutati ristil kristuse asemel lambatalle. kui trullo kirikukogu lamba kujutamise ära keelas ja käskis kristust kujutada, siis hakati lammast salaja risti tagumisele küljele panema.

einsteinist

1. lugu

kui einstein oma esimeste artiklitega maha sai, siis ta oli kole õnnelik. saatis oma sõbrale conrad habichtile postkaardi, kus oli kirjas ainult üks lause: "kahjuks lamame me mõlemad purupurjus laua all". alla kirjutas sellele postkaardile lisaks einsteinile ka tema esimene abikaasa mileva maric.

2. lugu

kui einstein juba kuulus oli, siis hakkasid kõik teda värbama ja mingil ajal läks ta prahasse. praha ülikoolis einsteini kabineti aknast avanes vaade varjuliste puude ja hoolitsetud aedadega kaunile pargile. hommikuti liikusid pargis ainult naised. pärastlõunasel ajal mehed. einstein pani tähele, et mõni inimene jalutas üksinda nagu sügavais mõtteis, teised aga kogunesid elavalt väitlevatesse gruppidesse. lõpuks einstein küsis, et mis park see on. talle vastati, et see on vaimuhaigla sisehoov.

3. lugu

kui einstein juba päris kuulus oli ja oli vastu võtnud ametikohad berliinis, siis otsustas ta kirjutada rahvapäraselt oma teooriatest raamatu. raamatu nimi oli "relatiivsuse eri- ja üldteooria". veendumaks, et tavainimene sellest aru saab, luges einstein seda raamatut kõva häälega ette oma teise naise elsa einsteini tütrele margotile. ja küsis iga natukese aja tagant, et kas ta saab aru. margot vastas kogu aeg kohusetundlikult "jah albert". tegelikult ei saanud ta midagi aru.

4. lugu

kui einstein sai 50-aastaseks, siis kõik õnnitlesid teda ja saatsid kinke. peegi pesuõmbleja saatis talle luuletuse ja üks töötu mees saatis talle pakikese tubakat. berliini linn otsustas talle maja kinkida. linn ostiski ühe maamaja schwielowi järve ääres. kui proua einstein siis põnevusega majani jõudis, selgus, et seal elab sees üks vanem aristokraatidest abielupaar, kes ei kavatsenudki välja kolida. aristokraadid väitsid, et nad müüsid maja küll linnale aga neile jäi õigus seal sees elada. kontrolliti dokumente ja nii oligi.