cromwelli elulugu lühidalt

lugu onuga

cromwell oli küll aadlisoost aga alguses ta rikas ei olnud. kui ta oli 36-aastaselt eriti suurtes raskustes, siis üritas ta oma onu kohtus hulluks kuulutada, et tema varandus endale saada. juhtus aga see, et onu tunnistati terve mõistuse juures olevaks. küll aga sai onu cromwelli peale vihaseks ja jättis cromwelli oma testamendist välja.

lugu hobustega

kui cromwell juba lordprotektor oli, siis sõitis ta oma sekretäri john thurloega hyde pargis tõllaga, mida vedasid kuus halli friisi tõugu hobust. cromwell istus ise kutsaripukki, et sõidust suuremat mõnu tunda aga vehkis piitsaga liiga palju. hobused hakkasid lõhkuma ja cromwell kukkus maha. aga jalg jäi ohjadesse kinni ja ta lohises siis pikalt mööda maad. ja kui ta maha prantsatas, siis läks ka lahti tema taskus olnud püstol. seejärel pidi ta kolm nädalat voodis veetma ja lonkas veel pikka aega.

lugu portreega

kui cromwell sai ametisse, siis temast maaliti pilt. aga teadupärast oli tal lõua otsas räigelt suur soolatüügas. otsa ees veel teine. kuna cromwell oli aus mees, siis ta kirjutas kunstnikule sellise kirja:
"hr lely, minu sooviks on, et kasutaksite kõiki oma oskusi ja maaliksite minust pildi, mis on tõepoolest minusarnane ega tee mind vähimalgi määral ilusamaks. aga (osutades oma näole) pange tähele kõiki neid kortse, vistrikke, soolatüükaid ja muud, mida te siin näete. muidu ei maksa ma selle töö eest veerandit pennigi".

lugu peaga

kui cromwell suri, siis ta maeti westminster abbeysse. kui aga pärast tema surma taas rojalistid võimu võtsid, siis tõsteti cromwelli surnukeha kabelist välja ja lohistati marble archi (tol ajal oli selle koha nimi tyburn). no põhimõtteliselt lohistati jälle läbi hyde pargi. algul riputati mõneks tunniks seal võllasse. siis raiuti pea maha. keha jäi sinna aga pea viidi tagasi westminsteri juurde ja pandi teiba otsa westminster halli ette. see pea siis kõlkus seal 27 aastat, kuni aastani 1688. siis ajas tuul pea teiba otsas maha ja erinevad inimesed hoidsid cromwelli pead oma käes peaaegu kolm sajandit. seda pead osteti, müüdi, kindlustati, näidati muuseumis, kaotati ja taasleiti. viimased sadakond aastat oli pea wilkinsonide perekonna valduses. 1960. aastal viskas wilkonsonide perekonnal kopp ette ja nad matsid pea kuhugi cambridge kabelisse.