vanameheks hakkamisest

kirjutasin facebookis, et teinekord tahaks juba olla see viigipükste ja baretiga vanamees, kes päeva alustuseks läheb rahvusraamatukogusse vaatama, et kas mõnda konverentsi kuulata saab ja et kas seal ka tasuta süüa saab.see mõte meeldis mu sõpradele.
tegelikult oleks tahtnud juurde kirjutada, et tahaks olla ikka selline ekstsentriline vanamees. selline kreisi ja pealtükkiv.

räägime veel muusikast

käisin sportlandis. tahtsin osta dressipükse. neil ei ole hindu üldse väljas ja iga püksi kohta peab selle hinnalipiku sealt seest välja kangutama. kui ma seal parasjagu kangutasin, siis tuli üks neiu minu juurde.
neiu: vabandage, kas te olete priit pajusaar.
mina: ei ma ei ole priit pajusaar
neiu: ma oleks tahtnud muusikast rääkida. kahju, et te ei ole priit pajusaar
mina: no ma olen tegelikult oma eluga ka täitsa rahul
neiu ütles nägemist ja lahkus. nüüd ma ei teagi, et mis tal mureks oli. järsku oleks saanud aidata.

kuidas tegelikult ka kuninganna mary mehelepanemisega päris palju asju valesti läks

kui mary sai kuningannaks (keda tuntakse ka verise maryna), siis oli ta küll henry kaheksanda lihane tütar ja pärilusprobleemi oli seega justku lahendatud, kuid samas oli ta juba 38-aastane ja lapsi tal polnud. seega oli tegelikult seesama henry kaheksanda pärilusprobleem endiselt üleval. eriti ei usutud, et ta rasestuda võiks aga otsustati proovida. sebiti hispaaniast talle tädipoja karl viienda poeg hispaania prints felipe. kui 27-aastane felipe kuulis, et ta peab 38-aastase maryga abielluma, siis ega ta õnnelik eriti ei olnud ja venitas inglismaale reisimise ja pulmadega kuus kuud. aga ega pääsu ei olnud.
1. kui ta inglismaale jõudis, siis sadas hullult vihma. sadu ei jäänudki järgi ja ka pulmapäeval sadas
2. kui mary tõllas tseremooniale saabus, siis tema juveelidega kaunistatud diadeem oli niivõrd raske, et pea vajus longu. nii ta siis hoidis vaheldumisi kätega pead püsti ja siis lasi sellel jälle longu vajuda.
3. kuna võidmiseks oli tarvis kasutada õli aga sedasama õli oli ka kasutatud protestantliku kuninga edwardi võidmiseks, siis see loeti rüvetatuks. õige õli telliti brüsselist arrasi piiskopilt aga see jõudis kohale alles viimasel hetkel (huvitaval kombel võidis piiskop muuhulgas ka kuninganna rindu selle õliga).
4. jutlust pidas chichesteri piiskop kirjakohast, mis rääkis kuuletumisest kuningatele. aga piiskop "ei olnud kõige säravam ja sõnaosavam kõneleja ning pani kuulajaskonna keskendumisvõime tõsiselt proovile"
5. kui pulm läbi sai, siis läks linnarahvas omavahel kisklema tänavate kaunistamiseks kasutatud ehete ja kangaste pärast
6. toimus pulmaöö ja abielu realiseerus. mary oli aga nendes asjades nii kogenematu, et ta pidas end koheselt rasedaks. ning laskis helilooja thomas tallisel kirjutada seitsmeosalise missa "puer natus est nobis". vt https://www.youtube.com/watch?v=SbCDqGQ_ohs
tegelikult aga ta ei olnud rase ja hispaania prints felipe pani esimesel võimalusel mandrile tagasi plehku

räägime muusikast

olin juba voodis ja ootasin und. tuppa sisenes kaks dj-d. nad rääkisid omavahel.
esimene: kuule ma vaatasin, et sa lasid lugusid tabeli tagumisest otsast?
teine: jaa, no vaat, ma ju aimasin, et suusi-suusi laseb lugusid samast tabelist ja neid paremaid lugusid just eestpoolt. ma siis mõtlesin, et jube nõme oleks, kui mahakkan samu lugusid laskma. siis võtsingi kõik lood tagantotsast.
esimene: ou, ma respektin sind selle eest täiega mees.
teine: no ma mõtlesin jah, et ma lasen neid koledamaid lugusid.
esimene: kuule äge oli sinuga kõnelda, räägime teinekord veel muusikast kui aega on
teine: jajaa, miks mitte.

karamzin pariisis

kakssada aastat tagasi käis karamzin prantsusmaal. vene emigrandid kõsisid talt, et kui paari sõnaga öelda, et mis kodumaal toimub ka?
karamzin vastas ühe sõnaga "varastatakse"

surm pähekukkunud lillekasti läbi

teatavasti olid 19. sajandi esimese poole pariisi tänavad ülikitsad. ja kõik oli kole ja haises. seetõttu panid elanikud aknalauale lillepotte geraaniumitega. mis viis aga selleni, et 19. sajandi pariisi surmapõhjuste statistikas oli surma põhjusena esikohal "surm pähekukkunud lillepoti tõttu."

kuidas kleve anna naimisega kõik valesti läks

kui henry kaheksanda kolmas naine sünnitusjärgselt suri, oli henryl vaja uut naist. mõtled küll, et kui juba neljandat naist võtad, siis peaks teadma mida ja kuidas. aga kõik läks valesti.
1. saksa kunstnik hans holbein noorem sai ülesandeks maalida 25-aastast annat, kleve hertsogi tütart nii töetruult kui võimalik. maalikunstnik aga tegi väidetavalt koledast naisest ilusa.
2. henry uskus portreed, sõlmis abielulepingu ja kutsus kleve anna inglismaale. kõigepealt lähenes henry talle robin hoodi kostüümis ja püüdis teda kallistada ja suudelda. aga kleve anna ei teadnud robin hoodi lugusid ja ei tundnud kuningat ära.
3. lisaks pani henry tähele, et naine haiseb.
4. kui henry uuris, et kas saaks abielulepingu katkestada, siis selgus, et ei saa. siis pika hambaga henry abielluski temaga.
5. pulmaööl aga väidetavalt jäi abielu realiseerumine ära. henry otsustas "väljaveninud kõhu ja rindade" tõttu, et see naine ei saa neitsi olla.
6. abielu lõpetati ca 6 kuud hiljem ning abielu korraldanud thomas cromwell hukati.
7. kleve anna sai endale hüvitiseks richmondi lossi, elas seal veel 17 aastat ja suri siis. kui teda taheti ainsa henry naisena westminster abbeysse matta, siis alguses ei leitud seal tema jaoks ruumi. lõpuks siiski leiti ja nüüd ongi ta ainuke henry kaheksanda naine, kes sinna maetud on.

parun haussmanni raamatupidajatest

parun haussmann teatavasti ei olnudki parun. aga lõhkus hirmsat moodi tööd teha. kui talt küsiti, et kuidas ta jaksab, siis ta seletas:

"kahekümne nelja tunni sisse mahub rohkem aega, kui enamik inimesi oskab arvata. hommiku kella kuue ja kesköö vahele annab mahutada hea hulk asju, eriti kui inimesel on tegus keha, ärgas ja avatud vaim ja suurepärane mälu. ja eriti kui ta vajab üksnes pisut und. pidage veel meeles, et olemas on ka pühapäevad, ja neid mahub aastasse tervelt viiskümmend kaks"

parun haussmanni raamatupidajad olid siiski natuke teistsugused inimesed. parun haussmanni ametiajal suri kolm arveameti juhti kurnatusse.

lugusid keskaegsest krakovist

apostelliku vaesuse küsimus

tegelikult ei olnud keskaegne katoliku kirik miski ühtne ja vagur asi. lisaks varade, õiguste ja kroonide jagamisele, olid olemas ka nn apostelliku vaesuse apologeedid, kes rääkisid, et kuna kristusel ja jüngritel polnud maist vara, siis seda ei tohiks ka kirikul olla. paavstidele enamasti ei mahtunud see hinge. aga mõningatele kuningatele (nt napoli kuningas robert) see jutt sobis ja need andsid apostelliku vaesuse jutlustajatele varjupaika. cesena mihkel oli üks vaimulik, kes oli apostelliku vaesuse pooldaja ja oli saanud koguni frantsiskaani ordu ülemkarjaseks. paavst johannes xxii otsustas ta kohalt maha võtta ehk ekskommunikeerida. paavst kirjutas 1329. aastal ladina keeles käsu ja saatis mööda kristlikku maailma laiali. kui see käsk krakovisse jõudis, siis loeti see turuplatsil ladina keeles ette. kui paavsti esindaja aru sai, et mitte keegi ei saanud aru, siis läks natuke aega, otsiti üks poola keele oskaja ja üks saksa keele oskaja ja need lugesid siis omakorda selle teksti ette.

saksa keele küsimus

see, et seda teksti saksa keeles ette loeti, ei mahtunud aga poolakatele hinge. kuna vormiliselt oli kuningaks ikkagi poola kuningas, siis likvideeriti linnas üldse saksakeelne dokumentatsioon ja anti välja korraldus, et "siitmaalt saavad alguse krakovi linna dokumendid ja varanduse ülekandmise aktid, mis on koostatud ladina keeles".

sakslaste ahistamise küsimus

aga ikka ei suutnud poolakad taluda olukorda. nimelt ei olevat sakslased tunnistada tahtnud eriti poola kuninga wladyslawi võimu. selle peale tuli wladyslaw linna ja lasi mõningaid sakslasi hobuste järel lohistada mööda tänavaid ja seejärel linna taga võllamäel üles puua. ning nad rippusid seal seni "kuni kõõlused läbi mädanesid ja luud üksteise küljest lahti tulid". teine kroonika "annales krascinsciani" lisab, et "hukati kõik, kes ei osanud välja öelda sõnu "soczewic" (lääts), "kolo" (ratas), "miele" (veskikivid) ja "mlyn" (veski)."