Friday, December 28, 2018

humanitaarideviha ja insenerideviha

aaviksoo, strandberg ja siin veel mõned viljelevad teatavat inseneridekultust ja humanitaarideviha. et tõelist väärtust loovad ainult insenerid ja loodusteadlased ning humanitaarid ja sotsiaalteadlased ainult parasiteerivad teiste kulul. ja et mida vähem meil viimaseid oleks, seda paremini läheks ühiskonnal.
on huvitav täheldada, et asjad on olnud ka vastupidised. näiteks 19. sajandi lõpul pidasid mõisahärrad kogu seda tehnikarevolutsiooni mitte kuigi kõneväärseks ja üleüldse liiga madalaks nähtuseks. tõeliselt haritud inimene tegeles siiski humataarteemade ja kaunite kunstidega. oli koguni ütlus, et "kes mulle selgitab, kuidas telefon seest välja näeb, saab kõrvakiilu".

Thursday, December 27, 2018

tõnis lukasega abielus olemisest

eksole, inimene teeb plaane aga jumal naerab. aga kui ongi elus juhtunud nii, et sa oled ühtäkki tõnis lukasega abielus, siis ei tasu veel sellepärast meelt heita.
näiteks liina lukas võttis kätte ja kirjutas 600-leheküljelise baltisaksa kirjanduse antoloogia. no tegelikult nimetab ta seda baltusaksa kirjandusvälja 1890-1918 ülevaateks.
kinnitamist leiab minu poolt tihti esitatud postulaat, et pärnu oli 19. sajandil ikka tõsine kultuurikants. liina lukase raamatust selgub, et see kehtub ka baltisaksa kirjanduse kohta - terve hulk väärikaid kirjamehi ja -naisi olid pärnust pärit.
aga tegelikult tahtsin ma baltisaksa luulest kirjutada. liina lukas kategoriseerib neid luule liike. on olemasbursiluule ehk joogi- ja naljalaulud (ich bin der herr von juchheidi). on salongiluule - see on siis lähiringi publikule kirjutatud luule. on religioosne luule. on emalaulud. on loodusluule. on makarooniline luule - see on siis eesti/saksa keeleline ja kultuuriline segu ning puudutab aristokraatiavälist luulemaailma. st et seal on autoriteks madalama klassi sakslased või siis kadakasekslased. on ka miskit sorti feministlikku luulet. on ka erootiline intiimluule. on ka homoerootiline luule (nt pärnakas guido hermann eckardt ja tallinlane elisar von kupffer).
unikaalne sort luulet on aga nn mõisnikuluule. sellisteks autoriteks on näiteks peter mannteuffel ja nikolai von glehn. siinkohal tsiteerin liina lukase kirjeldust glehni luulest: " istudes üksipäini oma mõisas kõrgepeal (glehni lossis), on luuletajahärra rõõmus igaühe üle, kes tahab astuda üle lävepaku, et jagada temaga üksindust klaasikese veini juures, ning selle tegevuse osaks on mõistagi ka das dichten und das trachten. familiaarses härrandlikus vestlustoonis kõnetab mõisnik kõike, millele tema pilk pidama jääb, registreerib ümbrust ega jäta oma arvamust selle kohta avaldamata. pilgu alla jääb külarahvas; pudelpotti peremees (der puddelpottische bauer), kaval töömees mihkel (michels list), kohtu ette sattunud pagar (pagarikaal - bäckergewicht) või pasunapuhuja peeter (trompeterpeter scheter), aga ka need, kes üksteise rõõmsas seltsis puhkavad külakalmistul. luuletaja ise lubab - nii sajandi või paari pärast - muretult nede juurde minna. samasuguses familiaarses toonis puhub mõisahärra juttu surma endaga (surmale - an den tod)."

Tuesday, December 18, 2018

juhend algajale kirjanikule: kuidas alustada lühijuttu. lovecrafti näide.

näiteks nii:

"on tõsi, et ma kihutasin oma parimale sõbrale kuus kuuli pähe, ja ometi loodan ma selle ülestunnistuse kaudu tõestada, et ma ei ole tema mõrtsukas"

või siis nii:

"18. ja 19. oktoobril 1894. aastal nortoni kaevanduses aset leidnud sündmuste koha pealt eelistan ma vaikida"

või siis nii:

"kõige armulikum asi maailmas, ma arvan, on inimmõistuse võimetus kõike endas sisaldavat seostada. me elame õndsa teadmatuse tormivaiksel saarel kesk lõpmatuse sünkmusta merd, kus meie osaks pole kunagi olnud eriti kaugele seilata. teadused, millest igaüks püüdleb oma eesmärkide suunas, pole meid seni kuigivõrd kahjustanud, kuid ühel heal päeval võib seni lahus olnud teadmisi tükkhaaval kokku pannes avaneda nii kõhedusttekitavad vaateid tegelikkusele ja meie hirmuäratavale positsioonile selles, et me kas läheme sellest ilmutusest hulluks või põgeneme surmatoova valguse käest sootuks uue pimeda ajastu rahu ja turvalisuse rüppe."

Monday, December 10, 2018

kuidas määratleda tegijat

ei taha siia pagulasi aga ise käib soomes tööl
kardab, et pagulased toovad tänavatele vägivalla aga ise lööb tarandit jalaga
tahab kaotada inimeste võrdõiguslikkuse aga oleks tegelikult ise esimene, kes hammasrataste vahele jääks
on vastu rail balticule aga sõimab riiki ka siis, kui see tallinn-pärnu raudtee kinni paneb
ei salli homosid, sest homosuhtest ei võrsu lapsi aga kui homod saavad lapsi, siis on jälle häda
kõige tähtsam mure on muidugi oht eesti kultuurile aga innukus kultuuri kaitsmisel on otseses seoses kirjavigade arvuga

Friday, December 7, 2018

jenkinsi kõrva sõda

keskajal algatati sõdu euroopas juba ainuüksi seepärast, et võidelda surnud monarhide valduste pärast või siis takistada liiga suurte ja võimsate riikide teket. reformatsiooni järel hakati sõdima religiooni pärast. ning paralleelselt hakati sõdima kaubateede ja kolooniate pärast.
1738. aastal pidas briti valitsus aru, et hispaania oli aastatel 1713-1731 ca 180 nende laeva rüüstanud. et midagi pidi ette võtma. alamkoja ette tuli ka kapten robert jenkins, kellel oli kaasas üks pudel. ta jutustas, et 1731. olid hispaanlased ta laeva rüüstanud, teda masti külge sidunud ning temalt kõrva ära lõiganud. ta näitas kinnituseks kõigile seda pudelit, kus ta oli 7 aastat hoidnud oma äralõigatud kõrva. talt küsiti, et mis ta pärast masti küljest vabanemist ette võttis. jenkins vastas, et "pühendus kogu hingest jumala ja kodumaa teenimisele". tema kõne äratas patriootlikke tundeid ja alamkoda otsustas sedamaid, et hispaaniale tuleb sõda kuulutada. ajaloos sai selle sõja nimeks "jenkinsi kõrva sõda".

1922. aasta rahvaloendus

ene-margit tiit kirjutas eesti100 raames tänuväärse raamatu eesti rahvastikuarengutest. selgub, et 1922. aasta rahvaloenduse ankeedi koostamise ümber käis kõva diskussioon. karsklased tahtsid sisse panna küsimusi, et kas te viina joote ja et kas te tahate viinamüüki keelustada. need küsimused ei läinud siiski sisse. küll aga läks sisse küsimuseks nr 12, et kas te olete nõdrameelne või hullumeelne.

meie katoliiklikust pärandist

verine mary oli teatavasti "verine" sellepärast, et kui ta oma protestantliku poolvenna edwardi järel võimule sai, hakkas ta eriti silmapaistvaid ja allumatuid protestante põletama. ja pooma. kokku hukkas ta sel kombel ca 300 inimest. samas me ei anna endale üldse aru, et sel ajal olid sellised asjad kombeks. tuleriit oli rahva poolt nõutud meelelahutus. kõik sellesse puutuv oli rituaalne, vaatemänguline ja interaktiivne. nagu kirjutab verise mary uurija linda porter, siis ka hukatavad said sellest aru ja mängisid oma osa innukalt kaasa.
või kui prantsuse kuninga louis XIV pojapojast philippist sai felipe V ehk hispaanlaste kuningas, siis hispaaniasse saabumisel oli osaks tema tervitustseremooniast inimeste põletamine tuleriidal. sel hetkel oli ta vaid 17-aastane ja ta keeldus koledast vaatepildist. aga samas vaatas heal meelel härjavõitlust ja kui 20 härga oli juba hukatud, siis küsis, et kas rohkem härgasid ei olegi. samas aga ei jätnud hispaanlased oma jonni ja viisid kuninga siiski niikaugele, et ta oli umbes 20 aastat hiljem siiski heal meelel nõus vaatama inimeste põletamist tuleriidal.

kui sa tahad, et su tekst avaldaks muljet

kui sa tahad. et su tekst. avaldaks muljet. siis kirjuta. hästi lühikesi lauseid.