tsukovski päevik 17.11.1919

laenasin 36 puuhalgu nikolai gumiljovile.

viinavõtmisest

suurt joomist venemaal tuleb seletada sellega, et talupojad pidasid oma põhitööks viljakasvatust. seega oli viljakasvatusest teenitud raha püha ja seda ei tohtinud maha juua. aga muudest allikatest teenitud raha võis vabalt maha juua. nii juhtus, et kui raudtee rajamise järel muutus kalapüük viljakasvatusest tulusamaks, siis ei toonud see kaasa mitte heaolu kasvu, vaid ainult mahajoodud rahasummade suurenemise. ning kui talupojad läksid linna tööle, siis tehases teenitud rahal ei olnud samuti seda puutumatust ning oli täiesti legitiimne see kõik maha juua.

müra ajalugu

vladimir lapin kirjutas raamatu peterburi helide ajaloost. ongi nii, et vähemalt peterburis olid igal aastaajal ja kellaajal omad helid. tehasemüra hakati sovjeedi ajal estetiseerima. keegi rääkis, et muuseumid ja rafaeli maalid ja eelnenud ajastute kunstlilled tuleks hävitada, sest rahvas armastab nüüd auru jõudu, dünamiidi võimsust, sureenide laulu ning rataste ja võllide liikumist.
kui lenini surma järel hakati mõtlema leningradis, et millist ausammast leninile teha siis kavandid olid järgmised:
1) püstitada hiigeltorn eiffeli torni sarnaselt ning isegi veel kõrgem. torni tipus peaks keerlema maakera ning selle all asetsema tohutud hoorattad, mis oma müraga meenutaksid tehaste töömüra. torni sees tuleks eksponeerida revolutsiooni arengut ja seda, kuidas inimene arenes kommunismiehitajaks ja marksistiks.
2) püstitaga hiigelrahn, millel peatumatult liiguksid rong ja traktor ning voolaks oja.

minu punased jooned

paljud lugejad on minu käest küsinud praegusel ajal, et mis on minu punased jooned.
no praha kevade ideaalid muidugi. seda niikuinii
staadionirokist olen valmis loobuma.
omast kojast, okaspendlist ja heterost aga ei iialgi.

pühendatud kõikidele pikajuukselistele hipidele ja dissidentlikele luuletajatele

kui andropov lahkus kgb juhi kohalt keskkomiteesse, siis pidas ta lahkumispeol lähimatele kaasvõitlejatele kõne. silmas pidades kõiki hipisid, tuleks ühte kohta eriliselt tsiteerida:
"ütlen teile otse, et mul on selline mulje, et meie tegevuses oli üks hetk, see oli 1967. aasta alguses, kui olukord oli selline: kõik need pikajuukselised, kõik need dissidentlikud luuletajad ja nii edasi aktiviseerusid. hrustsovi arulagedate mõtete mõjul. tulid välja tänavatele, aga meil oli tagavaraks vaid üks vahend - arreteerimine. ja ei midagi muud. kuid nüüd te teate, et kgb suutis ikkagi dissidendid ja vaenlased purustada. kuidas neid ka ei nimetataks, on nad ikkagi vaenlased."

hiina tudengitest

n-liit üritas olla progressiivse maailma teenäitaja. no tahtis vähemalt sotsialismimaad ennast järgima panna. aga oli probleeme. näiteks hiinaga. ja albaaniaga, kes osaliselt kaldus maoistlikku koolkonda. n-liit aga tahtis albaaniasse oma baase viia, et vahemerel saaks domineerida ja et nende kaudu saaks araabiamaailmas domineerima hakata.. no ja kui moskval ja pekingil suusad lõplikult risti olid, siis hakati üliõpilasvahetuse raames tulnud hiina tudengeid riigist välja kupatama. need olevat levitanud maoistlikku kirjandust. vene tudengid aga toodi hiinast ära, sest väidetavalt olid hiinlased neid kiusama hakanud. kui hiina tudengid aeti raudteejaama ja nad pidid rongi peale minema, siis suure meelepahaga nad sittusid enne minekut otse perroonile.

andropovi luulet

me pole endale üldse teadvustanud, et andropov oli ka luuletaja. siinkohal üks luuletus, mida ma ei suuda kuidagi eesti keelde tõlkida:

sbrehnul kakoi-to lihodei
kak budto portit vlast ljudei
o tom vse umniki tverdjat
s teh por už mnogo let podrjad
ne zametšaja (vot napast)
što tšaštše ljudi portjat vlast

lugusid suudlemisest

brezhnevi suudlus

eks idabloki maade juhid teadsid oma kogemuste najalt, et brežnevil on komme suule suudelda. kui prahas oli käimas kevad ja kombineeriti võimalusi olukorra rahustamiseks, üks koosolek korraldati bratislavas. brežnev tuli sinna ka isiklikult kohale. aleksander dubcek pidi talle lennujaama vastu minema. ning teades juba ette, et läheb suuremaks suudlemiseks, võttis ta kaasa suure lillebuketi. eesmärk oli see, et surub selle buketi brežnevi ja enda vahele ning pääseb seega suudlusest. brežnev üritas teda suudelda ühelt ja teiselt poolt lilledest mööda aga ei õnnestunudki.

afganistani suudlus

eks juri andropov oli 68-aastaselt juba põdur mees. kui ta 1982. aastal afganistanis käis, siis tagasitulles kukkus ta kokku. oli kaks päeva teadvuseta. ise ta kahtlustas, et sai mingi nakkuse, kui ta seal afganistanis kohalikke juhte suudles.

kindral aladini suudlus

kui siis andropov oli endiselt haiglas, läks kgb kindral alidin teda haiglasse vaatama. kindral meenutas hiljem: "me kohtusime, embasime ja suudlesime...."

siim kallase ja aadu musta väimeheks olemisest

ma ei mõtle sellele väga tihti. aga vahest siiski. nimelt kui olla näiteks aadu musta väimees ja seega niiöelda abielumehena tema tütart suudelda, siis kuidas tõrjuda oma peast mõtet, et sa suudled tegelikult aadu musta. sama probleem esineb siim kallase väimeheks olemisel.