Thursday, July 25, 2019

lahendusi tõuküsimusele

juba tsaariajal hakkasid meie juhtivad intellektuaalid muretsema rahva tõuküsimuse pärast. tõnissoni, reimanni, ridala jt ideaaliks oli võõrastest mõjudest rikkumata puhas eesti tõug. eestlaste tõus leiti rohkelt puudujääke ja degenereerumise märke. üldiselt nähti, et tõuparanduseks on vaja parandada sotsiaalseid olusid, inimesi siduda maaga, anda haridust, edendada karskusliikumist ja ühistegevust.
leiti, et erinevalt lätlastest ja venelastest, puuduvad eestlastel välised tõutunnused, sest nad pole suutnud oma algtõugu puhtana hoida. ning eestlaste negatiivseid omadusi nagu lahkpüüdlus, jonn ja rahvuse salgamine, tuleb suures osas kanda teiste rahvastega veresegamise arvele.
eesti kirjanduse seltsi koosolekul 1912. aastal tegi tõnisson ettepaneku kogu selle tõuparandusprotsessi monitoorimiseks seada sisse tõuraamat. analoogselt karjakasvatajate poolt kasutatavate tõuraamatutega.

kuidas kekkonen moskvas kohtus käis

kui soome ja nsvl olid rahulepingu alla kirjutanud, siis selle osa oli ka sõprus. pidid toimuma vastastikused kultuurivisiidid jne.
stalin isiklikult küsis esimese moskvasse saabunud soome delegatsiooni käest, et kui kaua läheb, kuni soomlased hakkavad sovjeete sõpradeks pidama. talle pakuti vastuseid vahemikus viis aastat kuni üks inimpõlv.
1945. aastal esimese moskvasse saabunud delegatsiooni seas oli ka juristiharidusega urho kekkonen. tal lubati minna jälgima nõukogude kohtute tööd. ta sattus istungile, kus süüdistatav oli varastanud koormast kahekilose seebikangi. süüdistatav tunnistas oma süüd. aga ta vabandas ennast sellega, et tema enda seebikaart oli kadunud. seadus nägi ette sellise varguse eest üheaastase vangistuse.
noore seebivarga kasuks rääkis see, et tema kaks venda olid sõjas langenud. üks saksa ja teine soome rindel. naine kasvatas saksamaal langenud venna väikest last ja seepi oli vaja. kohtu kaasistuja pühkis seda seika kuuldes silmanurgast pisara. seebivabriku juhtkond kinnitas, et süüdistatav on oma töös eriti tubli stahhaanovlane.
kohus pidas aru ja mõistis seebivargale kaks aastat tingimisi.
hiljem oli kekkosel võimalik kohtunikega rääkida. ta küsis, et kas naissoost kohtu koosseisul ei ole selliseid otsuseid mitte emotsionaalselt raske teha. naised kinnitasid, et nad on selliseid otsuseid tehes tihti hingeliselt keerulises seisundis.

kodustatud inimese teooria

berliini ülikooli professor gustav fritsch töötas 1875. aastal välja kodustatud inimese teooria. nimelt, et inimene on metsloom, kes on end ise ära kodustanud.
ta juhtis tähelepanu, et busmanid ja hotentotid erinevad euroopolastest omalaadse kehavormi poolest. nende luud on saledamad, kuid struktuurilt väga tihked. samas on eurooplase skelett justkui raskem aga selle struktuur on hõredam.
samalaadi lahknevusi võib täheldada metsikute ja kodustatud loomade skelette võrreldes.
seega on bušmanid metsloomade taolised ja eurooplased meenutavad koduloomi.