lugusid 16. sajandi prantsusmaalt

- üks keda võlla viidi, nõudis, et mindagu teist tänavat pidi, kuna kartis, et keegi kaupmees tuleb ja võtab tal mingi vana võla pärast natist kinni.
- üks teine ütles timukale, et see ei puudutaks teda kõrist, sest ta kardab hirmsasti sealt kohast kõdi.
- keegi küsis juua aga kui timukas samast toobist esimesena jõi, siis loobus, sest kartis, et võib timukalt süüfilise saada.
- ühele picardie mehele toodi tapalava juurde hoor ja pakuti, et kui ta abiellub sellega, siis ta jäetakse ellu. kui mees oli naist natuke lähemalt silmitsenud ja nägi, et hoor on lonkab, ütles ta: "lase silmus kinni, too on ju lombakas"
- ühele teisele mehele, kellel pidi pea maha raiutama, tehti samasugune ettepanek. too silmitses hoora ja loobus, kuna tol on liiga terav nina ja lotendavad põsed.

wuolijoki ja salomaa

hella wuolijoki (s 1886) oli tegelikult valga tüdruk hella murrik. õppis tartus, imetles tõnissoni. gustav suits ajas talle hirmsasti ligi. aga läks soomlasele mehele ja ajas soomes kommunistide asja. töötas nõukogude luure heaks. teise ilmasõja järgselt võttis punaseid tuuli ära kasutades soome raadio direktori koha.
hiski salomaa (s 1891) oli soome emigrantide laps usa-s, kes oli elukutselt õmbleja ja ajas sündikalistide asja. ehk siis ka vasakpoolset asja. alates 1927. aastast salvestas columbia recordsis oma laulukesi, mis said ülipopulaarseks. eriti veel olukorras, et samal ajal soomes ei salvestatud midagi.
kui wuolijoki oli raadio direktor, siis hakkas ta ise saateid tegema. ja kuna ta hirmsasti vihkas popmuusikat ja eriti hiski salomaad ja eriti hiski salomaa laulu "lännen lokari", siis peksis ta ükskord otseeetris puruks selle plaadi.
https://www.youtube.com/watch?v=P59U0jFMxxo

koosolek pitka helsingi korteris 27.12.1940

mäletatavasti siunas pitka hirmsasti laidoneri ja pätsi ning ei elanud vabariigi ajal üldse eestis. kui aga tuli baaside leping ja okupatsioon, siis tuli ta elama helsingisse ja hakkas vastupanu organiseerima. väidetavalt olevat tal olnud soomes 300-liikmeline salk, kes oleks olnud valmis eestisse invasiooni tegema.
pitka üritas soome võimudele näidata, et ta on nr 1 isik, kellega eesti küsimuses rääkima peab ja soomlased andsidki siis pitkale ühe korteri, mis pidi nagu olema peastaap või midagi sinnapoole.
selles korteris peeti 27.12.1940 koosolek, kus võeti vastu eesti natsionaalsotsialistliku riigikorra põhiseadus. pitka nimelt kujutas ette, et kui sakslased tulevad lõuna poolt ning tema põhja poolt, siis saavad nad kusagil poole eesti peal kokku ja sakslased aktsepteerivad siis pitkat, pitka natsionaalsotsialistlikku parteid ja natsionaalsotsialistlikku riigikorda.
koosolekul määrati pitka eesti presidendiks ning mõned teised kohalviibinud said ministriportfellid.