kihnu triloogia

loen ajalehest, et pöffil linastatakse mark soosaare kihnu triloogiat.
ja ei suuda meenutamata jätta, et tegelikult olevat nii olnud, et kui mark soosaar "kihnu mehe" purki pani 1986. aastal, et siis oli ta mingites etnograafilistes nüanssides natuke ajanud segi kihnu mehed ja manija mehed. ehk et nimetanud kuidagi kihnu mehi halvasti (kas mühakateks või midagi sinnapoole). selle eest olevat kihnu mehed mark soosaarele peksa andnud. ning siis mark soosaar polevat pärast seda 10 aastat kihnu saare peale jalga tõstnud.

londoni klubielust

charles william heckethorn kirjeldab oma londoni mälestustest 19. sajandi keskpaiga klubisid. olid vaidlemisklubid, olid prostituutide klubid. cripplegates asus peeruklubi, mille liikmed "kogunesid kord nädalas, et mürgitada naabreid ja valjude kärtsudega üksteisest üle peeretada".
billingsgate lähedases trahteris asus klubi, kus selle kandi kaupmehed "harjutasid rõvedat keelepruuki ja oskust toime tulla vastasseisudes".
oli veeringukorjajate klubi, mis koosnes "peamiselt koonritest ja kitsipungadest".
oli ka allakäinud poepidajate klubi, kuhu kuulusid selle valdkonna pankrotistunud ja muidu ebaõnnestunud tegelased.
ühes baldwini õlletoas kogunes pilakangelaste kubi, mille liikmed kandsid mõne muistse kangelase nime.
westminsteris kella kõrtsis käis koos valetajate klubi, kus ei tohtinud kõlada ühtegi ausat sõna.
oli ka uimaklubi, mis "hõlmas rahuarmastava meelelaadiga härrasmehi, kellele pakkus rahuldust saada trahteris kokku, suitsetada piipu ja olla täiesti vait kuni südaööni".
igavikuklubi oli aga selline, et "sada liiget jagasid öö ja päeva ja kakskümmend neli tundi omavahel nii, et klubi oli alati hõivatud - keegi ei tohtinud tõusta enne, kui saabus teda asendama järgmine klubiliige".
londonisse asutati ka berliini ja pariisi klubide eeskujul enesetapjate klubi. selle londoni klubi tegevusest ei ole palju teada. küll aga on teada, et pariisis oli klubil 12 liiget ning berliinis 6 liiget. igal aastal tehti klubis hääletus, et kes sel aastal end ära tapma peab. berliini klubi viimane liige sooritas kohustusliku enesetapu 1819. aastal. sellega sai ka klubi tegevus lõpu.

turismist 17. sajandi londonis

londoni kuulsaim hullumaja on loomulikult bedlam. ta on olnud kogu aeg olemas ja tema õigusjärglane on ka praegu olemas. asub west wickhami kandis. ning huvitav on ka märkida, et haigla eelmine asukoht ei olnud midagi muud, kui praegune imperial war museum.
igatahes on london hulle kogu aeg täis olnud. ning bedlami asutamisajaks loetakse 1247. bedlami nimi tuleneb tegelikult bethlehemist.
aga igatahes kolis haigla 1673. aastal moorfieldsi, kus ehitati tuileriesi stiilis loss. taani skulptor tegi lossi portaalideks spetsiaalseks kaks hullu mehe kuju - "märatsev hull" ja "melanhoolne hull".
need kujud ise said kuulsaks. ja samas tahtis linn näidata avalikkusele, et vaimuhaigust saab ohjes hoida ja ravida. nii hakkasidki 17. sajandi lõpus rännumeeste hordid tulema moorfieldsi lossi, kuhu neile tagati vaba sissepääs ning nad said vaadata puurides või ahelates hoitavaid hulle ning näha pealt ka protseduure. rännumehed said piisavalt lähedalt, kuid siiski turvalisest kaugusest vaadata, kuidas hulluarstid hulludele operatsioone tegid, aadrit lasid, külmavanne tegid ja ravimeid lõugade vahele surusid.

pavel dmitrijevitš durnovo kiri dmitri semjonovitš jazõkovile ning dmitri semjonovitš jazõkovi vastus pavel dmitrijevitš durnovole

armuline härra dmitri semjonovitš!
triestest saadeti hollandi laevaga polina, laeva kapten van dugen, minule 112 likööripudelit. tollist teatati, et likööri ei saa mulle ilma väliskaubandusameti eriloata kätte anda. seetõttu pöördun teie ekstsellentsi poole alandliku palvega anda korraldus mulle eespool nimetatud likööri väljaandmiseks.
võtke vastu, teie ekstsellents, mu siiras lugupidamine ja täielik ustavus.
p. d. durnovo


rahandusministeerium
väliskaubandusameti direktor
tema ekstsellents p. d. durnovole

armuline härra pavel dmitrijevitš,
mul on au vastata teie ekstsellentsi kirjale selle juunikuu 13-ndast kuupäevast, et st peterburgi tollile on antud korraldus, et teile, armuline härra, laevaga polina välismaalt saadetud 112 likööripudelit lastaks kuuluvuse kohaselt läbi 1819. aasta tollimaksumääraga, kui tollile esitatakse siinse aktsiisimaksuagentuuri kontori tõend nimetatud likööri sisseveo lubamisest.
palun alandlikult, teie ekstsellents, võtta vastu kinnitus minu täielikus lugupidamises ja ustavuses.
d. s. jazõkov

severnaja ptshela 10.01.1858

aafrikast

nimekas lõvikütt kapten gerard langes oma kire ohvriks. alžiirist marseillesse saabunud aurik tõi teate, et üks lõvi pistis kuulsa jahimehe nahka. gerard, kellele paljud valitsejad olid aurelva kinkinud, sündis 1817. aastal väikeses külakeses touloni lähistel. lähemad teated tema kohta puuduvad, kuid räägitakse, et tal ei läinud püss lahti.