Monday, August 24, 2020

põhja-läti talupoegkonna uurimisest

ma olen varasemalt kirjutanud, kuidas oskar loorits kuulutati lätis persona non grataks, kuna ta hakkas läti talupoegi veenma, et nad on tegelikult lätistunud eestlased ja peaksid oma lapsi eesti keeles õpetama.

tuleb välja, et oskar loorits ei olnud oma missiooniga ainus selline. näiteks pidid 1907. aasta suvel minema gustav suits, grünthal ja dr landau samuti liivimaa talupoegi uurima. politsei aga tõkestas neil tee ja käskis neil tartusse tagasi minna.

machiavelli kontekstualiseerimine

tõsi ta on, et machavelli kirjutas 1513. aastal oma kuulsa raamatu "valitseja". seda raamatut ta ei oleks aga üldse kirjutanud, kui firenze vabariik poleks 1512. aastal kokku kukkunud. nimelt töötas machiavelli firenze vabariigis ametnikuna ja oli oma eluga rahul. firenze vabariik oli päris edukas riik - oli püsinud ligi 400 aastat. aga igatahes jäi machiavelli töötuks siis.
tol ajal oli üks raamatute žanr niiöelda nõuanderaamatud valitsejatele. põhiliselt rääkisid need sellest, et valitseja peab olema vooruslik ja tooma hüvangut oma alamatele ja olema jumalakartlik jne. nende raamatute autorid üritasid nende raamatutega valitsejate tähelepanu saada ning palgale saada.
nii võttis siis ka töötuks jäänud machiavelli ette ja kirjutas oma raamatu. pärast raamatu valmiskirjutamist ta natuke vaatas, et kust suunast tuuled puhuvad ja kus kivi all vähid paiknevad ning pühendas oma raamatu kaks aastat hiljem "kõrgeaulisele lorenzo di medicile".
eks ta kuulsaks muidugi sai ja paljud teised nõuandvate raamatute kirjutajad laitsid machiavelli küünilised mõttes maha.
huvitav on siinjuures märkida, et üks kolmas suund nõuanderaamatute kirjutajaid jõudsid oma poliitilise mõttega tupikusse. selge see, et jumalakartlikkus ja vooruslikkus olid ülimad hüved. ning seega valitseja pidi olema maksimaalselt vooruslik. seda ideed ümber pöörates jõuti aga seisukohale, et kui valitseja peab olema vooruslik, siis järelikult on õige otsida ühiskonnast välja kõige vooruslikumad inimesed ning just need panna valitsejaks. ning sealt edasi jõuti seisukohale, et sinine veri ja kõrgesti sündimine ei peaks olema üldse mingi dünastiline nähtus, vaid et aadlitiitlid võiksid siis ka igas põlvkonnas käia mitte mööda vereliini vaid mööda kõige vooruslikumaid inimesi. selge see, et selliste ideede mõlgutajaid oma jutuga kuigi kaugele ei lastud.