usa suursaadiku juures

rein müllerson käis koos arnold rüütliga 1991. aastal moskvas usa suursaadiku texase multimiljonär robert straussi juures. rüütel rääkis talle tõlgi vahendusel 20 minutit sellest, kuidas kgb saaremaal inimesi tappis ning neid kaevu mattis. strauss tõstis vahepeal jala lauale, kratsis säärt ja nii sai aeg täis. kui nad väljusid, siis saadiku sekretär küsis ukse peal müllersonilt, et milleks nad tegelikult tulid. müllerson vastas, et eesti on nüüd iseseisvuse taastanud ja me soovime taastada usa-ga diplomaatilised suhted ning washingtoni tunnustust meie iseseisvusele. sekretär noogutas selle peale, et seda ikka saab.

kuidas priimägi trauma sai

"käisin loengut lugemas eesti noorsootöötajatele ja püüdsin neile üht-teist nende tööks vajalikku selgeks teha pärast lugesin vastukajasid nad kirjutasid et oli väga tore ja järgmiseks korraks tahaksid nad esinema mart juurt ja peeter oja no on alles vaimne tase nendel kes tegelevad noorsoo juhendamisega"

pätsi käsud ajakirjandusele

ei tohi avaldada sõnumeid üliõpilaste meeleavaldustest tartus.
ei tohi kirjutada endiste riigivanemate märgukirjast k. pätsile.
ei tohi kirjutada küsimustest, kas põhiseadus läheb rahvahääletusele või mitte.
keeld a. sirki surmakuulutuse avaldamiseks. sirki matuste puhul helisngis soome valitsuse kohta kirjutada arvustavalt.
vastasrinna kandidaadist võib avaldada ainult üks kord tema lühielulugu pildiga.
jaan tõnissoni nime avaldamine ühenduses poliitiliste sündmustega keelatud.
keelatud avaldada teateid valimistel ilmsiks tulnud korrarikkumiste kohta.
ei tohi kirjutada katsetest riigivolikogus esitada arupärimisi valitsusele.

riigiduuma esimene seadus

kui 1906 aasta 27 aprillil tuli kokku esimene vene riigiduuma, siis mis oli esimene arutatav seaduseelnõu? see oli keiserliku tartu ülikooli pesuköögi seadus.

oinaad

teatavasti oli esimese vabariigi alguses riigikogu ikka puhtalt vasakpoolne.
näiteks siseministriks oli 1919 aastal aleksander oinas, vana marksist. muidu poleks sellest mitte midagi aga et ajal kui politsei otsis viktor kingisseppa, siis kingissepp varjas ennast siseminister oinase korteris.

lennuk ja vambola

kui tõnisson sai 1933. aastal peaministriks, siis ilmus juunikuus kaitseministeeriumi keegi hr prenzlau. firma bing & co osanik. ta ütles, et ta esindab peruu valitsust ja et eesti riik võiks peruule ära müüa sõjalaevad vambola ja lennuki. et need on ju vananenud laevad ja eestile kasutud. et eesti peaks kindlasti taolist võimalust kasutama nendest laevadest nii soodsalt vabanemiseks. ideest haarati kinni ja pärast tingimist müüdi laevad peruule 410 000 dollari eest. see otsus sündis juba 7. juulil 1933. ning laevad viidi ära juba septembris.
kui talv kätte tuli, siis saabus berliinist tallinnasse peruu suursaadik hr gildemeister. ta olevat itaalia ajalehest popolo d'italia lugenud, et eesti valitsus on peruu valitsusele müünud kaks sõjalaeva hinnaga 410 000 dollarit. peruu valitsus ise teadis, et nemad olla nende laevade eest maksnud 750 000 dollarit. müõgitehingut juhtinud staabiülem kindral tõrvand ja kaitseminister kerem anti kohtu alla aga kätte jõudis vaikiv ajastu ja nad mõisteti 05.12.1934 õigeks.