kuidas adebowale ja adebolajo päästsid mõne jaoks päeva

eelmise nädala alguses põgenes londoni linnapea boris johnson kaamerate eest, sest ei tahtnud rääkida oma paralleelabielust, sinna sündinud lapsest ja sellega seonduvast võimalikust ametist tagasiastumisest.
eelmise nädala alguses oli ka cameron väsinud kaamerate ees seletamast, et kas nüüd seoses homoabielute seadusega läheb valitsus lõhki ja et kas ta võidab selle seaduse aga kaotab usalduse oma parteis.
kuni kolmapäevani, kui mängu tulid woolwichis adebowale ja adebolajo.
neljapäeval tulid boris johnson ja cameron ise tähtsate ja tõsiste nägudega kaamerate juurde tagasi. enam üldse ei kartnud.

nõuandeid max kaurile

niisiis, kui sa oled sellise linna linnapeaks ootamatult sattunud. siis sa pead ju mingeid värskeid tuuli tooma. andma linnale uue hingamise. nagu leif kalev ütles politseiameti peadirektori valimisel, et väljast tulnud inimesel on hoopis teine pilk asjale. ja miks mitte konstrueerima hakata linna identiteeti uuesti. või vähemalt uuesti defineerida seda.
kui muidu maksab see umbes 10 000 eurot, siis mina teen selle max kaurile praegu täiesti tasuta.
niisiis meie linn mustvee. mis linn see on?
1. mustvee on keskkonnasõbralik linn. linn on eriliselt roheline oma murulappidega. ning jalutajal ja jalgratturil on puhas nauding kruiisida meie linnas.
2. mustvee on lastesõbralik linn. mustvee pöörab erilist tähelepanu lastele ning hoolib nendest. seda tõestab max kauri visiit koolimajja ning kohtumine seal kooli direktoriga ning volikogu liikmetega.
3. mustvee on ettevõtlik linn. mustvee asub iidsete kaubateede ristumiskohas ning see koht ei ole oma aktuaalsust kaotanud tänagi. linnavalitsus suhtub eriliselt soosivalt uutesse ettevõtetesse ja toetab neid igati.
4. mustvee on auväärsete traditsioonidega linn. linnaelanikel on omad kombed, omad pidustused ja oma täisväärtuslik kultuur. igal turistil tasub neid traditsioone uurima tulla.
5. mustvee on kultuuri väärtustav linn. loomingulistel inimestel on mustvees eriliselt hea elada ning loomulikult on mustvee õhustik eriliselt viljastav.
6. mustvee on kuurortlinn. külalised ja puhkajad on mustvees eriti teretulnud. linnakeskkonda on igal külalisel mõnus sulanduda. ei ole mingit hõõrdumist.
7. mustvee on spordilinn. kõik rahvasportlased saavad mustveesse tulla sporti tegema. mustvees toimuvad mitmed suure tähtsusega spordivõistlused ning areng selles valdkonnas on dünaamiline.

need on siis nüüd vabaks kasutamiseks. õigekeelsus on garanteeritud. aga loomulikult tuleks tekst ka inglise ja soome keelde tõlkida. ja kui max kaur peaks edaspidi sattuma mõne teise linna linnapeaks, siis on üsna lihtne asendada mustvee nimi selle teise linna nimega ning seda reklaamteksti jätkuvalt kasutada.

briti geograaf

keegi briti geaograaf teeb bbc peal saateid erinevatest linnadest. oma treileris jutustab erutunud geograaf järgmist: "i firmly believe that towns are the places where we get urban." ja "it is so true that towns are the communities of the future."

mikko

mul tundus, et facebook pakkus mulle sõbraks mikko lagerspetzi. no panin siis, et kutsun sõbraks. nüüd vaatan, et sõbraks tuli hoopis mikko fritze...

farmi-gabrieli limusiin

rentisin farmi-gabrielilt limusiini.
tegime kiiremaid tiire kesklinnas.
solarise ja kaupsi ees.
šampus ja naised.
vabakal ja toompeal.
tegin katuseluugi lahti
ja vehkisin luugist pudeliga.
sadamas ja viru ringil.
naised kiljusid.
šampus voolas.
kummid vilisesid.
mitte keegi ei näinud mind.

punknaine

kui ma olin noor ja algaja kalkar 25 aastat tagasi, siis pärnus oli mingi selline tüsedavõitu punknaine, kes käis pikas mustas palitus ja kelle juuksed olid enamasti punaseks värvitud. ikka tuli ta vastu mulle tänavapeal kusagil.
nüüd kus ma olen juba vilunud kalkar ja elan tallinnas, on ikka nii, et see punknaine pikas mustas palitus ja värvitud punaste juustega tuleb mulle tänava peal vastu.
ma kahtlustan, et seda punknaist ei ole tegelikult olemas. ta on olemas ainult minu peas.

kojameeste streik

me ilmselt oleme liiga vähe tähelepanu pööranud sellele, et 1917-1918 olid punased reaalselt tallinnas võimul. kingisepp, anvelt, pöögelmann, käspert jne.
ahistasid kapitaliste nii et vähe ei olnud. näiteks kuulutati välja kojameeste streik. ükski kojamees ei tohtinud tööd teha. ja nõuti trotuaari ruutmeetri puhastamise eest mitmekordset summat. kuna kojamehed ei tohtinud tööd teha, siis järelikult hakkasid tänavad prügiseks muutuma. selle tuvastamiseks käis ringi tolleaegne mupo ja lasi mingil brigaadil mustad majaesised ära koristada. selle töö eest aga esitati majaomanikule röögatu arve.
et pääseda sellest röögatust arvest, nühkisid majaomanikud ise siis luuaga maja ees. aga arve said ikkagi.

danzig

kardetavasti mitte kõik seltsimehed pole mõistnud danzigi pärandi kogu suurust (parafraseerides gorbatshovi).
aga jah. selle kirjapanemiseks peab mitu korda sissevälja hingama.
kui alustaks sellest, et danzig on preisimaal ja preislased olid üks balti hõimudest. aja jooksul vahetasid preislased oma keele saksa keele vastu.
danzig on läbi aja olnud üks maailma rikkamaid linnu. hansaliidu ajal oli ta balti piirkonna hansalinnade pealinn.
kui napoleon euroopat vallutas, siis ta hindas danzigit niivõrd, et andis sellele eristaatuse ja kehtestas seal linnriigi.
see rikkus kippus igal moel end väljendama. kuni selleni, et töötati välja arhitektuurivool, mida hakati kutsuma danzigi renessansiks.
ja kui nüüd meenutada, et mis riigi kantsler oli raudne kantsler? preisi riigi eksole. ja kui toimus saksamaa ühendamine, siis ühendaja oli preisi kuningriik ja ühendatavad olid ülejäänud. selle asja valguses (et danzig ja königsberg meile nii lähedal olid) võtab ju liivimaa hertsogiriigi ja igasuguse muu saksa dominiooni kehtestamine siin palju enam arusaadavama ilme. ja malborki loss on nüüd ju ametlikult maailma suurim loss (danzigist 60 km)
millest algas teine maailmasõda? danzigi koridori nõudmisest. pärast esimest ilmasõda eraldati danzig saksamaast ja muudeti taas iseseisvaks linnriigiks. muide täiesti demokraatlikult valisid danziglased kolmekümnendatel linnriiki juhtima natsid. ning need siis õiendasid teiseltpoolt üle poolakate peade hitlerile vastu, et on ikka vaja danzigi koridori küll.
danzig oma asukoha poolest näitas taaskord oma olulisust teise ilmasõja lõpus, kui kogu balti piirkonna põgenike voog (nii tsiviilelanike, kui sõjaväelaste) käis läbi danzigi ja gotenhafeni (see on tänapäeval gdynia). ikka ju teatakse ajaloo suurimat laevakatastroofi - wilhelm gustloffi hukku. nii see kui sajad teised laevad läksid teele ikka sealtsamast. võib ette kujutada, milline rahvamurd seal põgenemise ajal liikus. kokku käis sealt läbi teise ilmasõja lõpul 2 116 500 inimest. eestlased sealhulgas.
märkida tasub ka seda, et hitler elas enamuse teise ilmasõja ajast preisimaal hundiurus. kah mitte kaugel danzigist.
teise ilmasõja lõpul põgenesid ja küüditati sealt kõik sakslased. praegustelt poola aladelt preisimaalt, pommerist ja sileesiast lahkus kogu saksa elanikkond - 11 miljonit inimest. need inimesed asendati poola idaaladelt ja ukrania läänealadelt toodud inimestega. kui ma nüüd panen end sõjajärgse poola valitsuse kingadesse, siis mul oleks tohutu valu ruttu teha nägu, et preisimaa, pommer ja sileesia on põlised poola alad. see seletab ka seda, miks näiteks stettin maatasa tehti ja stettini kividest ehitati üles varssavi. taoline meeletu format disk käsklus danzigini ei jõudnud. seal võib siiamaani näha mõnes linnaosas saksakeelseid kirju.
danzigist minema küüditatud inimesed peavad siiamaani üleval danzigi eksiilvalitsust ja nõuavad teise ilmasõja viimase ülekohtu likvideerimist ning danzigi iseseisvuse taastamist. vt http://www.danzigfreestate.org/
et noh nüüd jääb küsimus, et kuidas edasi? millal tuleb uus danzigi tõus?

armunud hitler

nägin sellist und. hitler oli armunud ühte ohvitseri. ja tahtis talle kinkida ühe lüürilise filmi. filmi sai tellida telefoni teel. tellimiskeskus asus pakendiringluse kontoris. kui hitler helistas, siis automaatvastaja ütles: "kui tahate tellida lüürilist filmi, siis öelge üks". (justnimelt öelge üks, mitte ärge vajutage klahvile 1). no ja hitler siis ütles muudkui "üks" ja "üks". meie pakendiringluses ei osanud selle kõnega midagi peale hakata. andsime muudkui toru üksteisele edasi, et umbes kuule vaata, kas sa saad aru, mida see tahab. siis läks pilt tagasi hitleri juurde. tema ukse taga ootasid vastuvõttu paavst ja üks viikingipealik suure mõõgaga. ning kabinetist kostis kärkimist "ein! ein! du! russische schweine! ich sage ein!"

kuidas riiki kahest keskkohast juhtida

jaan lattik meenutab, kuidas ta 1917. aasta varakevadel tartus käis maakonnasaadikuks tartus. saaniga käis. täpsemalt see juhtus 11-14 märtsil. teine viljandimaa saadik oli andres loorits. tegemist oli põhja-balti komitee koosolekuga, kus pidi otsustatama tulevase autonoomia küsimusi.
koosolekut juhatas tõnisson. niimoodi juhatas, et teistel üldse rääkida ei lasknud vaid ise muudkui targutas. kuni lui olesk hõikas saalinurgast: "kas ühtegi inimest ei ole, kes võiks koosolekut juhatada, sest juhataja räägib ise ja ei lase teistel suudki lahti teha." tõnisson solvus selle peale.
aga mida see tõnisson siis seletas? tema ja teised tartu mehed seletasid seda, et tulevasel riigil peab kaks pealinna olema, sest "nii ülemineku ajajärgul ja ka tulevikus on kergem juhtida maad ja rahvast, kui seda tehakse kahest keskkohast".