carl linne klassifitseerimiskirg

kui carl linne oli kõik maailma loomad ja linnud perekondadesse ja liikidesse ära klassifitseerinud, siis läks ta koju. võttis lahti oma abikaasa sara elisabethi pesukummutis sahtlid ja hakkas naise pesu klassifitseerima. päris lõpuni ta ei jõudnud, sest sara elisabeth jõudis koju ja taastas pärast kõvahäälset sõnavahetust endise klassifikatsiooni.
see lugu võib ka mitte olla tõsilugu, sest sellest jutustab astroloog tõnu viik oma raamatus.

immanuel kanti laul

königsbergi erak kõndis linnas ringi palju
see oli ilmselt tema modus vivendi
linnaelanikud sättisid tema järgi õigeks oma seiereid
nõnda usaldusväärselt tatsasid tema jalad munakividel
ja immanuel ei eksinud mitte kunagi
sest königsberg oli tema kodulinn

kui prantsusmaal oli revolutsioon
ja koos abikaasaga dekapiteeriti marie antoinette
siis häiris see immanueli väga
meeltesegaduses valis tavapärase asemel teise tee
aga ta ei eksinud siiski ära
sest königsberg oli tema kodulinn

kord pani immanuel kirja, et ilu
on ühteaegu individuaalne ja universaalne
see ei saa ju nii olla, mõtles ta, ja oli segaduses
immanuel läks närvide rahustamiseks kõndima
oli mõttes sügavas aga siiski ei eksinud
sest königsberg oli tema kodulinn

hilissügisesed läänemere madaltihedad uduvihmad
lõõtsutasid immanuelile otse näkku
immanuel kissitas silmi aga köndis edasi
isegi kui oli pime ja jalad said märjaks
immanuel ei eksinud kordagi teelt
sest königsberg oli tema kodulinn

kui pilvitul varahommikul särasid pea kohal tähed
siis need panid teda aukartust tundma üha ja üha
õpetatud mees vaatas seda laotust looduslapseliku imetlusega
kael võis kangeks jääda niimoodi põhjataevasse vahtimisest
aga immanuel sellegipoolest ei eksinud kunagi
sest königsberg oli tema kodulinn

vähemtähtsaid peatükke nõukogude estraadiloost

1 peatükk

teatavasti oli alla borissovna esimene abikaasa leedukas nimega mikolas orbakas. eks nad olid noored, elasid kusagil ühiselamutoas ja raha ei olnud. alla borissovna isa sokutas väimeespoisi tööle teeninduskombinaati. tema ülesanne oli ilusalongidesse lõhnaõlisid vedada. õhtuti, kui mikolas töölt koju tuli, haises hirmsasti lõhnaõli järele, oigas alla borissovna: "miks sa vead laiali šipri ja mitte chaneli".

2 peatükk

tegelikult oli nii, et valeri leontjevil oli noores põlves habe. ja ta keeldus seda maha ajamast. kui ta lõpuks aru sai, et ta peab valima habeme ja kuulsuse vahel, siis ta ajas habeme maha. 

3 peatükk

alla borissovna nüüd kolmas või neljas abikaasa oli filmidirektor aleksander stefanovich. kui nad koos kodu punuma hakkasid, siis oli stefanovichi kodukujunduse deviis "tuleb teha nii, et sofia rotaru end üles pooks".

kuidas struve jalaluu murdis

tartlased teavad kõik niigi seda lugu. aga asi oli siis selles, et struve ostis endale uue teleskoobi. oli veel palangast vankriga kohale veetud. tiris siis üles toomemäele oma observatooriumisse ja sättis paika. aga kui ta öösel torni läks, siis komistas teleskoobi otsa ja murdis jala.

solovetsi vangilaagri muuseum

solovetsi saarel asus mäletatavasti üks legendaarsemaid vangilaagreid. kui muidu peetakse solženitsenit solovetsi teema tõstatajaks, siis tegelikult ütles juba mihhail bulgakovil woland, et immanuel kant tuleks solovetsi saarele saata selle eest, et ta üritas jumala olemasolu tõestada.
igal juhul avati solovetsil üheksakümnendate alguses koonduslaagrist muuseum. muuseumi väraval oli silt:

"sissepääs 8 rubla. endised vangid ja nende järeltulijad: TASUTA"

kõik need korrad kui rubens trauma osaliseks sai

I kord

rubensi majja wapperi ääres antwerpenis mahtus palju kunstnikke ja õpipoisse. ta rakendas need kõik oma maalivabrikus tööle. seal nokitses aastatel 1617-1623 ka tolle aja kiidetuim graafik lucas vosterman (1595-1675). nagu me norbert eliase raamatust teame, oli tol ajal paljudel probleeme oma impulsside kontrollimisega. nõnda ka lucas vostermanil. ta nimelt ründab 1622. aastal rubensit ahjuroobiga. hoolimata norbert eliase kinnitusest, et sel ajal oli see normaalne, viskab rubens vostermani oma majast välja.
selle peale hakkasid levima kuulujutud, et vosterman on rubensi ahjuroobiga ära tapnud. ehk et enam pole mõtet rubensilt maale tellida. rubens läktitas kirju itaaliasse, prantsusmaale, inglismaale ja hispaaniasse kinnitades, et ta mitte ei ole ära surnud.

II kord

rubens oli kutsutud mais 1625 oma hea sõbra ja matrooni maria di medici tütre pulma pariisis. tseremoonia käigus aga variseb tribüün kokku. rubensi sõber kukub tribüünilt alla ja saab rängalt viga. rubens ise jõuab naabertribüüni käsipuust kinni haarata ja jääb sinna rippuma.

III kord

samal aastal läheb rubens kingsepa juurde, et see talle uued saapad teeks. ja kui ta läheb saapaid jalga proovima, siis väänab kingsepp rubensil jala välja, sest saabas ei tahtnud üldse jalga mahtuda. rubens oli paistes jalaga 10 päeva liikumisvõimetu.

kaks asja, mis häirisid immanuel kanti

niisiis oli kokku kaks asja, mis kanti tema elu jooksul häirisid.

I asi

kui kõnigsbergi erak kuulis prantsuse revolutsiooni puhkemisest, siis oli ta sellest niivõrd häiritud, et muutis oma igahommikuse jalutuskäigu suunda.

II asi

teine kord oli kant häiritud, kui ta kirjutas "esteetilise otsustusvõime kriitikat". ta pani kirja lause "kuidas saab ilu üle otsustamine, mis on igaühele eriomane, subjektiivne ja üksikotsustus, olla samal ajal ka universaalne ja objektiivne?" ta luges oma lauset ja oli ise ka üllatunud selle lause üle.

kivivõsa aunade alla rusuks raugemisest

 I

klaasistunud silmavalged
lihastes treemor
jalgel vaid seina najal püsin
mõtlemine tömp
palgel sapilaigud
hambad logisevad
külm higi otsmikul
see on parim osa minust

II

raamatud põlevad
sinise leegiga
lõkke ümber kössitavad
elohim ja hommikutäht
ämblikmees, doktor watson
majavalitsuse esindaja
ja mina, nina otsas tilk
külm on ikka
sooja ei saa

III

vihanud ennast ribadeks
häbenenud eksisteerida
mitte kuhugi kuuludes
väärides mitte kedagi
mõistmine - mis see on
räägiksin oma tunnetest?
ah et avaksin oma hinge?
seal on tühjus ju

IV

nad vaatavad mind
sosistavad
laiutavad käsi
näitavad näpuga
ma küsin
kas mul on lootust
nad kehitavad õlgu
ja eemalduvad aeglaselt