Wednesday, July 19, 2017

käisin niisiis keskraamatukogus

niisiis käisin keskraamatukogus. ma tavaliselt seal ei käi. läksin kolmandale korrusele ja kohtusin teenindajaga. saalis oli veel 4-5 inimest. teenindaja küsis, et kas ma otsin mõnda konkreetset raamatut. ma vastasin kõlava ja selge häälega, et jah, otsin küll, et ma otsin edgar savisaare raamatut nimega "majanduspoliitika".

autorist

kogumiku autor saamuel pliuhkam on majanduse teoreetilise ja praktilise poolega kokku puutunud aastaid ning on tulenevalt sellest omandanud ulatuslikud kogemused ja teadmised nii eesti majanduse spetsiifikast kui ka toimimise põhimõtetest. saamuel pliuhkam on olnud eesti majanduses tegev kõigil meie majandussüsteemi kujunemise võtmeperioodidel.
saamuel pliuhkam on selles mõttes täiel määral unikaalse majanduskogemuse ja teadmiste kandja, sest ta on olnud tipptasemel tegev kõigil meie tänapäeva majanduse saatust määravatel võtmeperioodidel, olnud hõivatud nii majanduse teoreetilisel arengustrateegilisel kavandamisel, praktiliste majandusstrateegiate elluviimisel kui ka majanduspoliitilisel kujundamisel. lisaks sellele on saamuel pliuhkam majanduse toimimisega kokkupuutunud ka kõige otsesemal ettevõtluse tasandil.
pliuhkami majandusteadmiste ja - kogemuste talletamine käesoleva majanduspoliitilise kogumiku väljaandmise näol on suur väärtus ning võimalus kõigile, kes on otsesetl või kaudselt huvitatud praeguse eesti majanduse tervikpildist, võimalustest ja ohtudest ning potentsiaalsetest tulevikustrateegiatest.
saamuel pliuhkam on oma avaldatud artiklites sageli ühel või teisel viisil pööranud tähelepanu asjaolule, et eesti peab suutma rahvusvahelisel turul pakkuda ja turustada teadmistel põhinevaid suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.
saamuel pliuhkam on astunud temale omaselt julgeid ja edasiviivaid samme, mille sisu ei ole alati esimesel hetkel kõigile mõistetav, kuid aeg on tõestanud valitud kursi õigsust. saamuel pliuhkam on saanud sellisel viisil julgeid ja tulemuslikke samme astuda ainult seetõttu, et temas on koondunud unikaalsete isikuomaduste kogum juhioskustest, teoreetilistest teadmistest ja praktilisest kogemusest.
käesolevat kogumikku tuleb vaadelda kui tema seniste publikatsioonide, uurimuste ja majanduspraktilise poliitikutegevuse jätku. nii kogumikus avaldatud artiklid kui ka lisatud analüüsid ja kommentaarid sisaldavad pikaajalise majanduspoliitiku elukogenud tarkust ja süvateadmisi teoreetilistest protsessidest.
eesti majanduse kui terviku seisukohast on oluline kasutada maksimaalselt saamuel pliuhkami kogemust, mis suudab anda arengutõuke tervele riigile makromajanduslikul tasandil ja samas ka ehitada konkurentsivõimelisi majandusüksusi ettevõtlustasandil.
/// aitäh armas lugeja sissejuhatuse lugemise eest. see on tegelikult jaan õmbluse eessõna edgar savisaare raamatule "majanduspoliitika", kus ta eksikombel omistab need omadused ühele teisele tagasihoidlikule isikule.

tulin keskraamatukogu uksest välja

käisin tallinna keskraamatukogus laenutamas edgar savisaare raamatut "majanduspoliitika".
kui tulin raamat näpus uksest välja, peatas tänaval mind luuletaja tõnis luik. küsis, et kas ma olen luulehuviline. mul oli edgar savisaare raamatkaenla all ja ma ei saanud seda salata. ütlesin, et olen küll.
ta pakkus, et loeb mulle oma luuletusi ette. ma nõustisin.
jalutasime siis koos mööda estonia puiesteed, mina kõndisin vaikides ja tema luges oma luuletusi.
nagu ta ise ütles, oli üks luuletus filosoofilisem ja teine rääkis armastusest. tal oli just tulnud ka üks luulekogu välja, milles esimene pool olig filosoofiliste luuletustega ning teine pool armastusest ühe konkreetse tütarlapse peale mõeldes.
pärast armastuseteemalist luuletust, küsis, et mida mina armastusest arvan.
ma vastasin, et eks see taandub ikka baasinstinktidele ja evolutsioonile.
olime jõudnud estonia teatri ette ja läksime lahku.

Tuesday, July 18, 2017

seitse kirikutorni

keegi on kunagi lahti päästnud ukrainas väite, et tallinna kõige olulisem koht on üks koht raekoja platsil, kust näeb korraga seitset kirikutorni. ukrainlased tulevad siia ja muud näha ei tahagi.

Monday, July 17, 2017

neoliitiline paradoks

kuulus teksapükste looja claude levi-strauss selgitab seda vahekorda, kuidas inimkond on praeguseks jõudnud teadusajastusse ja kuidas ta seda kiviajal väidetavalt üldse ei olnud.
näiteks prooviti uurida, et kuidas siis see esimese vase juhuslik leiutamine aset leidis. visati vasemaak lõkkesse, lasti lõkkel ära kustuda - mitte midagi ei juhtunud. visati lõkkesse, võeti kuumast peast välja - ikka ei juhtunud mitte midagi. pärast rohkeid katsetusi saadi kõige vasesarnasem materjal nii, et hõõruti malahhit peeneks pulbriks ning kuumutati intensiivselt kummuli potiga kaetud savianumas.

brežnevi otsijaht

"kuulge, kas te teate, mis on otsijaht?" küsis brežnev pärast seda, kui oli kuulanud ühte kõnedest, mille filosoofiadoktor aleksander jevgenevitš bovin oli tema jaoks koostanud.
"ebamääraselt" vastas bovin.
"teeme siis nii" pakkus brežnev, "mina räägin teile otsijahist ja siis selgitate teie mulle, mida tähendab sõna konfrontatsija. oleme kokku leppinud?"
bovin nõustus.

Saturday, July 15, 2017

ja siis veel üks küsimus jerome kaganilt

et mis oleks, kui üks bioloog leiutaks võrrandi, mille kohaselt rahvuse summaarne tervis oleks funktsioon, mille saab välja arvutada tavapäraste haiguste vastu vaktsineeritud ja klooriga töödeldud joogivett tarbiva elanikkonna osakaalu, tervishoiule tehtud kogukulutuste ja suure proteiinisisaldusega toiduainete ostmiseks kuluva sissetulekuosa põhjal.

veel üks hästi tore tsitaat jerome kaganilt

jerome kagan ütleb, et humanitaarteadlaste staatus on viimase 50 aastaga alla käinud. ta loeb eelkõige humanitaarteadlasteks ajaloolasi, filosoofe ja kirjandusteadlasi, sest need töötavad enamasti üksinda, ei sõltu riiklikest uurimistoetustest ning nende tõendumaterjali allikaks on enamasti semantilised tekstid.
ning siis kirjutab ta ühel hetkel:
"günekoloogiat ei peeta pervertide erialaks, sest see nõuab pikaajalist koolitust ja selle harrastajatel on enamasti heasoovlikud eesmärgid."

Thursday, July 13, 2017

jerome kagan põhjamaadest

asi sai alguse muidugi legendaarsest charles percy snow raamatust "kaks kultuuri ja teadusrevolutsioon", mis käsitles loodus ja humanitaarteaduste vahekorda aastal 1959.
jerome kagan kirjutas 2009. aastal vastuseks raamatu "kolm kultuuri. loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused 21. sajandil".
ühes kohas seletab jerome kagan, et osad sotsiaalteadlased kipuvad kahtlema kultuuri loomulikkuses ja oletavad, et kõik inimesega seotud nähtused toetuvad kokkuvõttes indiviidi aju materiaalsetele struktuuridele ja protsessidele. et paljude indiviidide keskmistatud ajuprofiil ei kirjelda ühegi konkreetse indiviidi seisundit ja tundub seetõttu leiutatuna.
ja siis sel teemal edasi arutades ütleb ta järgmist:
"väärtused, mida vanemad oma lastele edasi anda soovivad, erinevad isegi kolmes põhja-euroopa riigis, mis kõik on protestantlikud ent mille ajalugu on erinev. rootsi emade sõnul tahavad nad, et nende lastest saaksid õnnelikud, eneseteostused edukad täiskasvanud, kes oleksid usaldusväärsed ja loovad ega hooliks liialt materiaalsest edukusest või tööeetika austamisest. soome ja eesti emad seevastu peavad esmaseks väärtuseks valisolekut kõvasti tööd teha ja tahavad, et nende lastest saaksid täiskasvanud, kellest ühiskond peab lugu"

kohtumised naabriga

1.
- ou, sa kust see küüslaugu hais tuleb? keegi on küüslauku söönud?
- ee, jah ma sõin porgandisalatit, seal oli küüslauk sees.
- pole hullu, pole hullu, see on okei. ma niisama.

2.
- mis sa hakkasid bakenbarde kasvatama või? need on kõige jäledamad asja üldse!
- ei ole ma hakanud bakenbarde kasvatama. see on mingi ajutine nähtus.
 - aa, ei ole hullu, ma teen nalja. kuigi bakenbardid on tõesti rõvedad.

3.
- kuule, mis kombinatsioon see on? see pintsak ei sobi ju üldse särgiga kokku.
- ei sobi või? mu naine ütles, et sobib.
- no ma niisama, see on okei, võibolla sobib kah.

4.
- täitsa annab inimese mõõdu välja aga sul on kaela peal karvad ajamata.
- öh?
- ei ma niisama, see on okei, see on okei. ma teen nalja.

Monday, July 10, 2017

roosiistutaja ajakiri

teatavasti avaldas rosenplänter ligi 20 aastat ajakirja beitröge zur genaueren kenntniss der estnischen sprache. kokku 121 numbrit ilmus seda ajakirja.
no tõepoolest, kui su ees on enamvähem uurimata asi ja sul on võimalus esimesena kirja panna kõik olulised asjad selle asja kohta, siis on see harukordne võimalus.
nii näiteks analüüsis üks kaasautor eesti rahvalaule:
"luuleannet ei olevat põrmugi leida. kunstist, mõõdust, ilust, kõlast mitte juttugi. vaid laulud olevat sisuta, mõtteta kõlksutused. tegijad seadnud neile viisiks ja taktiks sulgloomade ja lojuste häälitsemised, kellega talupojal rohkem kokkupuutumist olevat."

Saturday, July 8, 2017

kaarma õpetaja johann holste

kaarma õpetaja johann holste ei olnud joodik. aga talumehed kurtsid, et neile kirikumehe asemel kaupmees preestriks pandud. 1521. aastal olnud ta kolm kuud kadunud, käinud preisimaal kaubareisil. seitse surnukeha seisnud matmata surnuaial ja haisenud nii kangesti, et keegi ei julgenud lähedale minna. ja kui ta üldse kunagi kedagi mattis, siis nõudnud endale lehma töötasuks. ning ükskord kui tema lehm ära uppunud, siis ta nõudnud, et talupojad talle hüvituseks uue lehma tooksid.

kolga-jaani õpetaja johannes laugius

karula rahval läks selles mõttes hästi, et ka näiteks kolga-jaani õpetaja johannes laugius purjutas koledal kombel. ja ajavahemikusaprill 1645 kuni märts 1646 ainult kaks korda jumalateenistust pidas. ülejäänud aja aga jauras mööda talusid. läks tallu, jõi talu tilgatumaks ja siis keeldus lahkumast. aga hullem veel - ta hakkas talurahvast peksma. lallaste tõnis tunnistas, et laugius tema lapsed nõnda ära ehmatanud, et need ahju peitnud, üks neist aga tulle kukkunud ja ennast tules ära põletanud. üks naine liisa kaebas, et laugius teda löönud ja nimelt nõnda, et temal ihu pääl 12 sinist ja pruuni kohta leitud. lääne jaak jutustab jälle, oma lugu: õpetaja löönud temale kirvega käevarre sisse, nagu veel näha ja puuhaluga andnud kuklasse, nõnda et ta veerand aasta otsa midagi pole saanud teha.

karula õpetaja johann hornung

vikipedia ütleb, et esimese põhjaeestikeelse uue testamendi pani kirja eberhard ja heinrich gutsleff 1715 aastal. aga villem reiman ütleb, et seda tegi johann hornung. pealegi ütleb seesama vikpedia, et heinrich gutsloff suri 1657. aastal.
ja tegelikult peakski rääkima nendest muudest asjadest, mida johann hornung tegi. nimelt oli ju põhjasõja ajal maa inimestest tühi. ka kirikuõpetajad panid kõik jooksu. ja siis juhtus, et igasugused suvalised tüübid võisid hakata kirikuõpetajateks ja elasid kiriku ruumides ja kasseerisid inimestelt kirikumaksu mitmeid aastaid järjest.
johann hornung oli muiduig ikka natuke haritud inimene, tõsi küll, ülikooli ta ei suutnud lõpetada, sest heebrea keele eksamit ta ära ei teinud. aga karula rahvale sobis ta küll. ja põhjasüja tingimustes käis ta ka otepääl, laatres, harglas, urvastes ja kus kõik veel jutlust pidamas.
lisandus veel see asjaolu, et ta oli enamus ajast purjus. kui ta karulas jutlust pidas, siis karula rahvale see sobis. aga kui ta esimest korda laatresse jutlust pidama läks, siis lõppes see konsistooriumi noomitusega. kuupäev oli 14.09.1706
"kuninglikule konsistooriumile on maavalitseja strömfeldt teatanud, mis kujul teie vägaauline põletatud viina ja kange joomaaja vangis olete ja et teie teile kätteustud püha õpetaja-ametit sel viisil pidavat häbistama, et sellest irvitamine, läilus ja ärakaotamise töö on tõusnud. kuidas teie alles 24. mail laatres pahulkäijaid ristitegemisega nii ülbelt ära saatnud. kui teie armulaua korda toimetanud, siis lasknud teie end käte alt ümber talutada, kusjuures mõnele armulaualeib kaks ja kolm korda pääle sunnitud, teised jälle päris ilma jäänud. teistest roppustest tahame nüüd vaikida. kuna niisugused teod kogudusele ja neile kõigile, kes seda kuulevad ja teada saavad, kõige suuremaks pahanduseks on, iseäranis ka evangeeliumi õpetaja-ametile teotuseks, siis ei ole meie mitte muud võinud, vaid peame, kui teatatud loo dõiged on, teie vägaaulist tõsiselt hoiatama ja manitsema, et teie purjutamise häbematast kõlvatusest kui ühest raskest surmapatust lahkute, selle vastu kainust ja karskust kangesti taga nõuate, jah igas tükis ennast laitmata üles peate, et teie oma vaese hinge hukatuse ja nii paljude ilmasüüta südamete pahanduse aegsasti kõrvale pöörate. vastikul korral, kui teie saadana köidikutest, millega tema teid sel viisil on sidunud, mitte ei taha kaineks saada: siis ärge pange seda mitte võõraks asjaks, kui teravamaid ja mõjuvamaid abinõusid tarvitusele võetakse, et niisugust kõlvatust kõige rõhuga maha suruda. mis teie peate tähele panema ja ennast kahju eest hoidma.

Monday, July 3, 2017

teleintervjuu laulupeolt

- no tere tere lapsed! küll teie laulukooril on ilusad rahvarõivad! kust teie tulete?
- meie tuleme lümanda vallast saaremaalt
- kust on pärit need teie rõivad. kas te tõesti ise õmblesite need kaunid rahvarõivad?
- kultuurimajast laenutasime

hemingway eestlastest

ma olen alati aukartusega vaadanud neid inimesi, kes tsiteerivad hemingwayd ja ütlevad, et hemingway olla kirjutanud midagi, et igas maailma sadamas on vähemalt üks või kaks eestlast ja et nad on alati purjus. et ikkagi tubli lugemus ja et mina küll ei viitsi hemingway raamatuid nii palju lugeda jne.
tõepoolest, täpselt nii hemingway ütleski:
At pier four there is a 34-foot yawl-rigged yacht with two of the three hundred and twenty-four Esthonians who are sailing around in different parts of the world, in boats between 28 and 36 feet long and sending back articles to the Esthonian newspapers. These articles are very popular in Esthonia and bring their authors between a dollar and a dollar and thirty cents a column. They take the place occupied by the baseball or football news in American newspapers and are run under the heading of Sagas of Our Intrepid Voyagers. No well-run yacht basin in Southern waters is complete without at least two sunburned, salt bleached-headed Esthonians who are waiting for a check from their last article. When it comes they will sail to another yacht basin and write another saga. They are very happy too. Almost as happy as the people on the Alzira III. It’s great to be an Intrepid Voyager.”

Sunday, July 2, 2017

ahto walteri isa maja

teatavasti on ahto walter see, kes esimesena purjekal eesti lipu ümber maakera viis. tema pere elas paljassaares. see oli veel siis, kui paljassaar oli äsja saarest poolsaareks saanud. nii, et tallinnast oli sinna maad mööda keeruline minna. mindi paadiga pigem.
ahto walteri isa ehitas oma paljassaare maja vanadest laevavrakkidest võetud palkidest. maja oli olnud igati korralik ainult, et ilmamuutuse ajal oli kangesti adru järgi haisenud.