Thursday, November 27, 2014

meie pere jõulud

kallis jõuluvana
kas sa palun kingiksid mulle jõuludeks montster high, ma mõtlen nendest uutest kõige rohelisema. mu issil pole selleks raha.

Sunday, November 23, 2014

kalle leopold

tuleb välja, et kalle muuli nimi on tegelikult kalle-leopold muuli.

kellele panna oma tütar mehele?

eks tuleb juba varakult näppu pulsil hoida, et milliste poistega mu tütar suhtleb. eks see ole üldteada, et ei tohi panust teha nendele poistele, kes koolieas coolid on. pole vaja jalgpalluriga semmida. pole vaja klassi kõige suurema naljamehega semmida. pole vaja nendega sebida, kellel kõige lahedamad riided seljas on. või kellel kõvasti raha on ja kes ostavad iga päev kooli kommiautomaadist komme.
panus tuleb teha nohikutele. need on need, kellel täiskasvanud peast on maja viimsis, kaater Pirital ja lexus maja ees. need on need, kes hakkavad otsustama maailma asjade üle. need on need, kes saavad kuulsaks. need on need, kes teenivad ära ühiskonna lugupidamise.
no umbes nagu minagi.

Saturday, November 15, 2014

eneseabigrupp

moostes pidi kohalik aa grupp koos käima mõisa viinaköögis

Wednesday, November 12, 2014

james ja christian

james stuarti naine oli teadupärast taani kuninga Christian IV õde. 1606. aasta suvel tuli Christian oma õele külla. seda Stuartid ei aimanud, et millised joodikud taanlased on. läks joomaks. kutsuti küll kohale juhtiv näitekirjanik ben jonson, et kõik peod oleksid suurejoonelised ja näitemängulised. kuninglikud kõrgused pidid ka aegajalt näidendites osalema. aga see palju ei aidanud. kohalekutsutud näitlejad asusid ka jooma.
pealtnägija john harrington kirjeldab seeba kuninganna stseeni: daam, kes täitis seeba kuninganna osa, pidi ulatama mõlemale kuningale kallihinnalised kingitused, kuid unustas, et poodiumile viib trepp. vaeseke komistas ja pillas kallihinnalised laekad kuningatele sülle ja taani kuningas kaotas tasakaalu ja kukkus seeba kuningale otse. pärast Christian IV tõusis, et tantised seeba kuningannaga aga kukkus ja jäi kuningannale jalgu. siis viidi ta ära ühte kambrisse ja asetati kuninglikku sängi, mille ta tublisti ära määris andidega, millised seeba kuninganna oli tema rõivastele jätnud: vein, kreem, keedis, limonaad, kook, vürtsid ja teised meeldivad asjad. pidutsemine ja etendused jätkusid. enamik osatäitjaid olid kas laiali jooksnud või vajus jala pealt maha, nii palju oli vein nende ajusid uimastanud. kuid siis ilmusid toredasti riietatud lootus, usk ja headus. lootus püüdis midagi öelda, kuid vein oli teda nii nurgaks teinud, et ta lahkus, väljendades lootust, et kuningad andestab talle tema kõne lühiduse. usk oli nüüd üksi jäänud aga ma olen veendunud, et teda ei hoidnud ülal head teod ning ta lahkus vaarudes saalist. siis langes headus kuninga jalge ette, nagu varjates oma õdede pattusid, pomises kuidagi tervituse ning ulatas kingitused. kui ütles, et läheb ära, sest pole niisugust andi, mida tema kõrgus poleks juba taevalt saanud. pärast seda ühines ta alumises saalis lootuse ja usuga, kes mõlemad, vaesekesed, seal oksendasid.

Monday, November 10, 2014

aasta kunstielamus

asub bristolis. ühe saare peal. paadikuuride ja laevaremondi töökodade taga.

john donne

vanasti oli Londonis st paulsi katedraal üks põhilisi kohti. kirikus ei palutud ainult jumalat vaid tehti kõike bisnessit. westminsteri lossi ei olnud siis ju veel olemas. teiselpool jõge õieti linna ju ei olnudki. st paulsi kõrval oli leiva tänaval üks kõrts nimega "näkineitsi". seal käis boheemlaskond koos. Shakespeare, ben jonson, james burbage jne.
seal käisid koos ka püssirohuvandenõu tegelased. teate küll, guy fawkes.
aga nende boheemlaste seas oli üks rikka kaupmehe poeg nimega john donne. ta oli muidu päritolult katoliiklane. aga 1615 hakkas kuninga survel anglikaaniks ja asus st paulsi kirikus teenima. tema jutlused säilitasid poeesia omadusi.
üks nendest kõlas nii:
ükski inimene ei ole saar. täiesti omaette. iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast. kui meri mullamakamaka minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks. samuti ka siis, kui maanina uputab või sinu sõprade või sinu enda lossi purustab. iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulunu inimkonda. ja sellepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.

originaalis:
No man is an iland, intire of it selfe; every man is a peece of the Continent, a part of the maine; if a clod bee washed away by the Sea, Europe is the lesse, as well as if a Promontorie were, as well as if a Mannor of thy friends or of thine owne were; any mans death diminishes me, because I am involved in Mankinde; And therefore never send to know for whom the bell tolls; It tolls for thee....

dark lady

dark lady'ks nimetavad sheikspiroloogid ühte naist, kes ei olnud Shakespeare naine. kuid kellele ta pühendas lembeluuletusi. üks lembeluuletus on selline:

mu armsal puudub päikse pilk ja jume
ta suul ei näe koralli verevust
kui lumi valge on, tal rind on tume
kui juus on traat, siis peas tal traat on must

tean mitut värvi roose toredaid
ei õheta mu armsam roosipõsi
et lõhnu olen haistnud hõrgumaid
kui tema hingeõhk - ka see on tõsi

mul tema kõnet kuulata on hea
ehk muusika on kaunim küll, ei salga
kuis jumalannad sammuvad, ei tea
mu armsam käies maha toetab jalga

ja siiski teda kallimaks pean muist
noist võrdlustega võltsilt kiidetuist

ps. see oli nüüd puhas kirjanduslugu, minu eraelu ja naissuhetega ei ole siin midagi pistmist.