suvorovi lapselaps

et kui juba juttu oli suvorovist, siis peaks rääkima ka tema lapselapsest.
engelsi linnas saratovi lähedal on surnuaias rist, millel kiri:
"igumenja agafija
suure vene väejuhi a.v. suvorovi lapselaps
sündis 1810
suri 5.08.1956
146 a vanuses"
tema kohta on teada siis, et ta kodanikunimi oli arippina iljinina suvorova. olla jumalat armastanud üle kõige. enne revolutsiooni umbes nii 100 aasta vanuses käis ta jalgsi jeruusalemmas palvetamas.
1918 aastal panid bolshevikud 108-aastase igumenja sunnitööle 24 aastaks. sealt sunnitöölt sai ta välja siis 132-aastaselt. elas siis veel 14 aastat, vaatas teise ilmasõja ära, ootas stalini surma ära ja siis suri 1956. aastal.
kui ei usu, siis mine saratovi linnast üle volga jõe engelsi linna, hoia vasakule ja linna surnuaialt leiad tema haua. kohe aleksander nevski kiriku taga.
ps. engelsi kunagine nimi oli kosakenstadt ja ta oli volga saksa autonoomse vabariigi pealinn.
pps. tõsi on ka see, et suvorovil (1730-1800) ei olnud ilja-nimelist last ega lapselast. 

kuidas tim bagshaw kiriku aknast sisse kukkus

dorseti maakonnas tegutseb üks päris hea doomi ja stoneri bänd nimega electric wizard. ükskord üheksakümnendatel tahtis bändi bassimees tim bagshaw kiriku katuselt varastada risti, et seda lavategevuses kasutada. ronis kiriku katusele aga kukkus alla. otse kirikuaknast sisse. lõhkus oma käe ja jäi politseile vahele. sai karistuseks ühiskondlikult kasuliku töö.

jurokite hõimu kaubanduslik-rahalise käitumise iseärasustest

veel 1951. aastal oli põhja-californias alles kuus juroki hõimu liiget. professor robins jõudis veel viimasena nende keelt käia uurimas.
aga huvi pakuvad jurokid hoopis seetõttu, et neil oli kõrgelt arenenud omanditunne. tavaliselt põlisrahvastel sellist asja ei ole ja nende jaoks on kõik ühine. neil olid niisiis siis tugevad instikntid seoses merekarpidest raha, haruldaste sulgede, vööde ja obsidiaanterariistade suhtes. ning nende materiaalsete väärtustega seoses oli neil veel uskumus, et kopuleerumist ja materiaalseid väärtusi ei tohi kokku viia. et kui mees ja naine hakkaksid paarituma samas majas, kus hoiti väärisesemeid, siis mõjuks see majapidamise jõukusele hävitavalt.
nii oligi jurokite sündimuskordajaga nii olnud, et sünnid leidsid aset 9 kuud peale soojade ilmade saabumist. talvel elati küll naisega ühes majas aga hoiduti ülimalt puritaanlikult ühtesse astumast. mõnedel uurijatel tekkis sellega seoses kiusatus kõnelda protestantliku eetika elementidest jurokite juures aga see oleks muidugi ülemäärane max weberi vägistamine.

rahvusliku ärkamise lätetel

eks ma olen sellest varasemalt kirjutanud, kuidas suured rahvuslikud ärkajad (jannsen, eesti üliõpilaste selts jne) inertsist siiski oma päevikuid saksa keeles edasi pidasid, oma kodus saksa keelt rääkisid, koosolekutel saksa keel rääkisid jne.
siinkohal leidsin oskar kallase näitel üles selle hetke, kui ta otsustas oma päevikus ümber lülituda saksa keelelt eesti keelele. see juhtus siis aastal 1891 ja siin on tema esimene eestikeelne päeviku sissekanne:
"ma olen mõne aja eest nagu unest ärganud, ja ülestõustes näinud ja tundma hakanud, et ma eestlane olen. tänini on see ehk  ka mõnikord mul meelde tulnud, aga nüüd on mul see tundmus palju kindlamaks läinud. ma ei taha mitte nende sõnadega ütelda, kui peaksin ma seepärast sakslasi vihkama (mis mõned rahvamehed ainsaks eestlase tundemärgiks peavad) ma tahan paljalt enam oma keele, oma rahva heaks jõudumööda tööd teha püüda, tahan enam ka eesti keelt rääkida ja seda ka teiste seas edendada püüda. küll on meil emakeele rääkimisega halb lugu . eestis ei ole minu teades mitte ühtainust haritud eesti perekonda, kus eesti keel kodu keeleks oleks. eestlane on tänini ikka veel enam seisus kui rahvas."

kuidas vanad eestlased härgi kasvatasid

me üleüldse teadvustame liiga vähe, et vanasti oli eestlaste jaoks härg hobusest levinum põlluloom. härjal oli mitu head omadust, ta oli aeglasema käiguga, vedas paremini vagu, teda sai lõpuks lihaks teha jne.
siinkohal mõningaid aspekte härgade kasvatamisest.

I aspekt

härga oli muidugi raske õpetada käske täitma. aga õpetama pidi. kui härjal kopp ette tuli, siis ta istus lihtsalt põllu peale maha. selleks, et härg oma tagumiku jälle püsti ajaks, tehti talle tagumiku alla lõke.

II aspekt

härgade kohitsemise meetod oli tagumine. carl jordan vaatles seda 1852. aastal ja pani kirja järgmist: "balti kubermangude talupojad kohitsevad oma pulle, nii noori kui vanu, sageli loomadele väga piinarikkal viisil, mille puhul nad munandeid kõval alusel kahe laua vahel puunuia või vasaraga taovad mitte eriti kõvasti senikaua, kuni need pisut õhemaks, pehmeks ja lõdvaks on muutunud, mis enamasti üle poole tunni kestab".
ma siiski olen lugenud teisest kohast, et nad siiski mitte mune kahe laua vahele ei tagunud, vaid munajuhasid tagusid kuni need katkesid.

III aspekt

1939. aastal oli eestis kasutusel veel 530 härga. ning viimased kaks härjapaari olid kasutusel veel 1950. aastal nõva vallas.

IV aspekt

kui kellelgi oli küsimus, et miks ungernitel selline nimi oli, siis vanasti ei olnud kastreerijateks mitte peremehed, vaid rändruunajad. mõisates olivad käinud rändruunajateks ungari mustlased. ning sealt tuligi siis see sõna nii baltisaksa, läti, leedu ja ka eesti keelde kohitsemise tähenduses. eesti keeles oli see sõna siis ungur. tõsi on muidugi ka see, et ungern tähendab kodusaksa keeles ebameeldivust. eks ta härgadele omajagu ebameeldiv oligi ju.

aleksander vassiljevitshi pärandist

aleksander vassiljevitsh suvorovi nimelisi koole ja sõjakoole on nagu kirjusid koeri. ja tema sõjalisi saavutusi muidugi ei saa kahtluse alla seada. aga, et milline ta siis inimesena oli? kui tema tegevusi ühe päeva jooksul vaadelda, siis see koosnes järgmisest:
- hommikul pärast ärkamist püherdas alasti rohus
- kui sõduritel oli hommikune rivistus, siis viskas sõdurite ees hundiratast
- ronis jalgupidi hommikusöögilaua peale
- kui ükskord ühel türklasel (st vaenlasel) pea maha raiuti, siis üritas talle pead tagasi kaela otsa panna
- paraadi ajal seisis ühel jalal
- kui sõdureid lahingusse saatis, siis kires kuke kombel kolm korda
- kui pärast kinburni lahingut üks prantsuse vabatahtlik istus telgis, siis tuli sisse suvorov, seljas ainult särk. küsis prantslaselt, et mis teed. prantslane vastas, et kirjutab õele kirja. suvorov ütles, et ta tahab ka õele kirjutada. prantslane lasi tal kirjutada. suvorov aga sodis paberile mingi arusaamatu kribukrabu, millest vaid mõni sõna oli arusaadav. aga sellest hoolimata seosetu.
- kui sõjas türklastega ta purjus peaga kupatas liiga palju sõdureid otšakovi all surma ja potjomkin saatis kirja, et mis toimub, siis vastas suvorov värsivormis:
ma istun kivi otsas
ja vaatan otšakovi
- küsis sõduritelt, et mitu kala on doonaus? ja hoiatas kohe juurde, et jumal hoidku, kui keegi vastab, et ta ei tea
- kui öö tuli kätte, siis lasi endale kõrkjatest onni püstitada ja kobis sinna magama.