Thursday, January 28, 2021

islandi okupeerimisest

 islandit kutsuti teatavasti uppumatuks emalaevaks ning ta omandas II ilmasõjas oma uppumatuse tõttu suure tähtsuse. island ise rääkis küll neutraalsusest aga oli vaid aja küsimus, mil üks või teine pool islandi okupeerib.
okupatsioon jõudis saarele 10. mai öösel 1940. kui islandi peaminister herman jonasson üles äratati, siis oli tema ainus küsimus: "kummad? sakslased või inglased?"
talle vastati, et "inglased"
"jumal tänatud", vastas peaminister ja läks tagasi magama.

Friday, January 22, 2021

episoode murranguajast narvas (rein anniku mälestustest)

I episood

1988. aastal tõmbasid narva muuseumi töötajad muuseumisse üles sinimustvalge ning panid kolm kurja koera seda valvama. mitte keegi ei julgenud seda näppima minna. ükskord üks miilits öösel purjus peaga läks ja kükitas seal kivi otsas siis hommikuni kuni muuseumi töötajad koerad kontrolli alla panid

II episood

1993. aastal saatis osce max van der stoeli rahvusküsimusi monitoorima. van der stoel oli hirmsasti venemeelne ja eestlastega üldse ei suhelnud. narva venelased olid aga põhiliselt käinud talle kaebamas, et solgitorud on umbes, et küte ei tööta ja et prügi ei viida õigel ajal ära.

III episood

millalgi 1992 tahtis žirinovski tulla narva, et panna need eestlased paika, teha üks rahvakoosolek ja tuua õiglus maa peale. lepiti kokku, et rahvakoosolek toimub peetri platsil. žirinovski tuli vene poolelt üle silla ja jõudis eestlaste passikontrolli. eestlased võtsid žirinovskilt passi ja läksid seda vormistama. kui vormistamine oli kestnud poolteist tundi, siis hakkas žirinovski lärmama. talle öeldi, et kannata, me ju vormistame dokumente parasjagu. siis ta natuke ootas ja hakkas uuesti lärmama. nõudis oma dokumente tagasi, läks üle silla tagasi jaanilinna ja pidas rahvakoosoleku seal kohalikele venelastele. 

IV episood

lagle parek olla tulnud tallinnast narva mingit asja ajama ja kohalike ametnikega kohtuma kollase lõõtsabussiga.

V episood

kohalikele impeeriumimeelsetele oli moldova ja moldovast lahkulöönud dnestriäärne eeskujuks. vladimir tšuikin, kes oli ameti poolest tol hetkel narva rahvasaadikute nõukogu esimees, läks siis moldovast kogemusi muretsema. tuli tagasi koos ehtsate kasakatega. kusjuures kasakad olid hobustel. hobuseid üle silla ei lastud. kasakad, suured mehed, vuntsidega ja mõõkadega, tulid siis jala üle silla ja hängisid peetri platsil.

Thursday, January 21, 2021

vabadussõja esimesest lahingust

teatavasti oli 28.11.1918 narva lahingu üks osa joala lahing ehk lahing joala väljal. väärib märkimist, et selles lahingus osalesid ka keiserliku saksamaa võitlejad. meie poolel.
üks teema, mis lahingu järel tõusetus oli eestlaste ja sakslaste süüdistamine marodööritsemises. see leidis tõesti aset. aga üsnagi ülekohtune on süüdistada eestlasi ja sakslasi punaste saabaste röövimises. asi oli selles, et saabas oli vene talupoja jaoks veel 1918 aastal väga hinnaline asi ja enamasti nad ei tihanud saabastega lahingusse minna. sest et kui nad surma saavad, siis jäävad saabastest ilma. nii jätsid nad saapad ühte kuuri ivangorodi poolel ja läksid viiskudega lahingusse.
hukkunuid oli punaste poolel alla saja. need surnukehad pandi kirstudesse ja maeti pimeaia kõlakoja ette. kuna eriti ei viitsitud haudu kaevata, siis pandi kaks kirstu üksteise otsa nii et ülemine kirst jäi sisuliselt maapinnaga tasa.
punased kamandasid matustele kõik narva elanikud. kokku oli neli orkestrit rongkäigus. kuna aga töölisorkester oli orkester vaid nominaalselt, st et tegelikult need töölised ei osanud pilli mängida, siis kõndisid nad rongkäigus vaikselt ja hoidsid lihtsalt pasunaid suu juures.

Monday, January 11, 2021

jacob ulfeldti retk läbi liivimaa

taani kuningas lähetas 1578. aastal oma riiginõuniku jacob ulfeldti tsaar ivan julmaga lepingut sõlmima.
kui nad laevaga pärnusse jõudsid, siis neid ei lastud linna sisse. aga vähemalt said nad kalurionnis ühe öö magada. seejärel läksid nad viljandisse, kus neid jälle ei lastud linna sisse. seal pidid nad aga lausa lageda taeva all magama. ja kuna nad ootasid, et hobused ja vankrid neile järgi toodaks, siis magasid nad viljandi linnamüüri ees lagedal kokku kaheksa ööd. siis kümnendal päeval jõudsid nad tartusse aga jälle ei lastud neid linna sisse. nad ööbisid linnast väljas ja tegid endale okstest ja lehtedest onnid.
tõsi on muidugi see, et kui nad novgorodi jõudsid, siis seal lasti neid lõpuks linna sisse ja võeti vääriliselt vastu.

Monday, January 4, 2021

aednik ja kass

inglise kuninganna victoria vanim tütar oli teatavasti samuti victoria. ta läks mehele preisi kuningale friedrich kolmandale. tal on muidugi palju teeneid. näiteks oli tema see, kes tegi potsdami lossi aia korda. aga samas tõi ilmale ka saksa viimase keisri wilhelm II. ta armastas väga loomi. tal oli näiteks üks kass, kes hommikuti teejoomise ajal oli talle seltsiks olnud. oli tema laste voodis lebanud, nurru löönud ja pead vastu tema põske hõõrunud. kassil oli koguni kaelas kuningliku monogrammiga rihm.
kord juhtus nii, et potsdami lossi aednik lasi selle kassi maha, lõikas tal nina ära ja riputas puu otsa.

Saturday, January 2, 2021

kuidas anton jürgenstein kirgliku suudluse osaliseks sai

anton jürgenstein oli 1917. aastal väärikas 56-aastane härra. ta oli olnud vene riigiduuma liige, koolidirektor, ajakirja peatoimetaja jne. kui pilte vaadata, siis on tõesti tema olemine väljapeetud, tema tähelepanuväärsed, ütleme et gorkilikud hülgevuntsid olid alati hästi hooldatud. lips sirge, juuksed seitlis, kuub puhas.
marie heiberg oli 1917. aastal 27-aastane noor naine. urvastest pärit. oli kirjutanud luuletusi ja neid oli isegi avaldatud. tema luulest on cyrillus kreek, konstantin türnpu, miina härma jpt teinud laule. teda kutsuti murelaulikuks. tema luule räägib põhiliselt sellest, kuidas tal pisarad voolavad ja hing valus on. aga aastaks 1917 oli ta juba kandunud terve mõistuse radadelt kõrvale. elas küll tartus aga magas igasugu urgastes, toitus juhuslikult, riietus juhuslikult. küll aga oli ta jätkuvalt armunud oma sinilillesse, tuglasesse. küll ta saatis tuglasele postkaarte, pani tema ukse taha lilli, jälitas teda jne.
no ja kui tuglas oli koos teiste siurulastega 1917. aastal estonia teatris oma siurulaste avapaugu ära teinud (muuhulgas eksinud nõmmel 3 männi vahele ära), siis tuli ta tartusse. marie heiberg muidugi hõõrus käsi selle peale, et saab jälle tuglast, keda ta kutsus sinililleks, ahistada. nii varjus ta siis ühel õhtul postimehe toimetuse ukse taha ja jäi tuglast varitsema. kui uks lahti läks, hüppas ta tuglasele kaela ja kukkus teda suudlema.
olemuslikult oli nii, et tuglasel olid prillid ega olnud vuntse. anton jürgensteinil olid lohmakad vuntsid aga ei olnud prille. igatahes oli see siis jürgenstein, kes uksest välja tuli ja kes marie heibergi kirgliku suudluse osaliseks sai.