Saturday, February 27, 2016

taas kord riigikogu kantselei pressi- ja infoosakonna peale mõeldes. ning salvestiste säilitamise ja mittesäilitamise üle diskuteerides

vat habermas kirjutab sellest (2001, 116), kuidas järjest rohkem inimesi on kaasatud võimu teemal kaasa rääkima. briti parlamendis 18. sajandi teisel poolel oli inimestel põhimõtteliselt lubatud istungeid kuulata aga märkmeid teha ei tohtinud. kui keegi tegi, siis sai trahvi. william woodfall keda hiljem hakati kutsuma memory woodfalliks asutas tol ajal londonis ajalehe morning chronicle. eks ajalehtede vahel oli kõva konkurents. aga tema konkurentsieelis oli see, et ta suutis meelde jätta 16 poognat parlamendi kõnedes tekste, läks oma kontorisse, pani kõik kirja ja avaldas selle kõik ajalehes. piisas ajalehepoisil vaid tänava peal hõisata, et "värsked diskussioonid westminsterist!" kui rahvas sööstis kui murdu ajalehte ostma. nii viis ta oma ajalehe läbimüügi tippu.

Wednesday, February 24, 2016

musklihangeldamisest

teatavasti olid avalikud maadlusmatšid ja muud jõunumbrid enne esimest maailmasõda väga populaarsed. oli diskussioon, et kas raha eest maadlemine on ikka õigele spordimehele lubatud või mitte. mitte ainult mehele muidugi, sest ka naised maadlesid hoolsasti. ja siis oli muidugi akordionimängijatel ka pappi nagu putru, sest jõunumbrite ajal kippusid atleedid peeretama, akordionimäng aitas seda summutada ja nõudlus akordionistide järele on suur. õieti peaks ka tänapäeva akordionistid aru saama oma kunsti lätetest ja ajaloost - nad on olemas ainult selleks, et summutada maadlejate peeretamist. aga see selleks.
no vot ja siis selle kolme punase nädala jooksul tartus pandi muidugi postimees kinni. kohalikul saksa ajalehel lasti natuke aega ilmuda ja siis pandi kinni. punast infot levitas eelkõige edasi. hakati avaldama ka venekeelset ajalehte molot kuni üks toimetuse liige toimetuse kassaga jooksu pani.
no vot ja siis see edasi kirjutas 09.01.1919, et ega see "jõuustikusport" ei ole ju midagi muud kui oma musklitega hangeldamine. ja et "kommuuna"-tingimustes on ju kõik hangeldamine keelatud ja keelatagu ka ometi see musklitega hangeldamine ära. või et kui musklitega hangeldamist lubatakse, siis lubatagu ka muud hangeldamist.

Sunday, February 21, 2016

31.12.1918 peetri kirikus

teatavasti langes tartu linn 1918. aasta lõpus punaste kätte kolmeks nädalaks. muuhulgas kästi kirikuõpetajatel uttu tõmmata. need kes uttu ei tõmmanud, lasti tartu krediidipanga keldris maha. nagu nt isa platon.
ükspäev saabus narva töörahva kommuunist tartusse endine õpetaja artur vallner, kes on oli nüüd punase kommuuni hariduse rahvakomissar. mõeldi, et ta võiks rahvale esineda. aga et kus. kirikud oli suurimad vabad ruumid. nii pandigi kuulutused üles, et 31.12.1918 toimub kell 18 jumalateenistus, kus jutlustab töörahva jutlustaja õpetaja a.vallner.
rahvas oli liginädal elanud ilma jumalasõnata ja mutikesed tormasid kõik kirikusse. kirik sai rahvast täis ja osa huvilisi ei mahtunudki sisse. kirikusse olid riputatud punased lipud ja algatuseks mängis orkester oreli saatel internatsionaali. vaga publik ei teadnud, mis sellise liturgia puhul peale pidi hakkama ja osad tõusid püsti, osad istusid. inimesed vaheldumisi tõusid ja istusid.
siis asus kantslisse artur vallner. tema jutluse sõnumid olid sellised:
- kõik, mis siit kantslist varem räägitud on, ei ole tõsi
- venemaal ei ole mingit töörahva nälga vaid kõigil on töö ja kõhud täis
- mitte üheski riigis ei ole hariduse andmine jõudnud sinnamaani nagu venemaal
- kohe on meie väed tallinnas ja paneme punalipu lehvima
- kokkuvõtteks tuleb öelda, et praegu on kaks asja olulised. üks on see, et töölistele haridust anda ja teine et püssitikku tuleb teritada
mutikesed kuulasid silmad punnis ja lõid risti ette.

Saturday, February 20, 2016

oldenburgi prints ja nihilist

1870-datel soovis oldenburgi prints pjotr georgevitš peterburi gümnaasiumides ringkäigu teha. teda saatis õpperingkonna ülem vürst mihhail volkonski.
ühe gümnaasiumis kummardus prints tunni ajal vürsti poole.
prints: miks sellel õpilasel seal pingis nii pikad juuksed on?
vürst: kasvasid, teie kõrgus.
prints: ega ta nihilist ei ole?
vürst: ei, teie kõrgus.

kuidas vürstinna volkonskaja keila-joale maeti

teatavasti oli elizaveta volkonskaja katoliiklane ja kirjutas kaks raamatut sellest, kuidas ida ja lääne kiriku vahe on kunstlikult suureks aetud ja et kuidas selline lõhe ajamine on vene õigeusu pappide huvides.
kui ta peterburis surema hakkas, siis ei olnud kedagi, kes tuleks vürstinnale viimset salvlmist tegema. lõpuks leiti üks katoliiklik isa lagrange. järgmine küsimus oli see, et lehte tuli panna kuulutus, et millal on jumalateenistused. kuulutust läks panema vürstinna poeg sergei mihhailovits volkonski ja ta pani, et teenistused toimuvad kell 14.00 kell 17.00 ja kell 20.00. kuna aga kell 17 oli katoliiklaste jumalateenistuse aeg, siis õigeusu papid ei lubanud üleüldse jumalateenistust läbi viia. ja kui vana leskvürst volkonski seda kuulutus nägi, siis hakkas ta juukseid peast kiskuma, sest mis siis, kui keisrinna tuleb jumalateenistusele kell 17.00 ja satub katoliiklikule jumalateenistusele?!
järgmine küsimus oli see, et kuhu teda matta. peterburgi ei lubatud teda üldse matta. perekonna järgmine eelistus oli mõis pavlovkas aga õigeusu papid keelasid selle ära, sest seal oli ainult kirikuaed. siis küsis perekonad pappide käest, et aga kas keila-joale võib matta? et seal on mõisa juures perekonna rahula. sinna lubas papp nimega pobedonostsev teda matta. nii siis pidigi peterburi rahvas imestades vaatama, kuidas protsessioon kirstuga mohhovaja tänavalt vales suunas ära keeras ja narva poole edasi loksus.

Wednesday, February 17, 2016

minu mees

teate, minu mees ei ole üldse mingi napsu- ega naistemees. ta on selline intelligent-tüüpi inimene tegelikult. ta ei ole selline väga praktiline inimene, ma teen ikka kõik kodutööd ise.
ei-ei, ta ei ole joodik, tal on lihtsalt halvad sõbrad.
jah, tal on hetkel väga raske periood. te ei kujuta ette, milline pinge tal praegu on. kõik need mured tööl ja kodus. pole ime, et tal vahest nii juhtub. tegelikult mitte keegi ei mõista teda. ta on sisemuses väga õrn inimene.
eiei, ta ei ole alkohoolik. lihtsalt vahest juhtub.
aga mina? praegu on tema tähtsam. mina ikka toetan teda ja küll me saame koos sellest üle.

Friday, February 12, 2016

seda lugu ilja ehrenburg kirja pole pannud

nimelt juhtus teise ilmasõja lõpus taanis selline lugu, et paber sai otsa. inimesed ei saanud enam endale plotskit keerata. lahendus oli loomulikult selles, et kasutusele võeti piibud. aga harjumatu vaatepilt oli see, et ka kõik taani suitsetavad naised hakkasid piipu popsutama.

Tuesday, February 9, 2016

presidendi kõne

austatud pingviinid
me oleme kogunenud täna siia siidrit jooma ja tikuvõileibasid sööma, sest me oleme sanitaarkordon. cordon sanitaire. sellise sõna võttis pea sada aastat tagasi kasutusele prantsuse peaminister georges clemenceau. seda mõtteviisi, et bolševistlikku venemaad tuleb tsiviliseeritud maailmast eristada teatava sanitaartsooniga, toetas tollane maailmavõim ühendkuningriik. nad nägid selgelt bolševismi olemuse läbi ja käitusid üsnagi resoluutselt.
admiral sinclairil läks küll üks laev põhja ja ta taganes liepajasse aga teda oli võimalik siiski ümber veenda ja ta saabus soome lahele. ta võttis bolševikelt ära alused, millele sai nimeks vambola ja lennuk. ta blokeeris kroonlinna ja andis eestlastele tuhandeid relvi. erilisteks lemmikuteks kujunesid vabadussõjas eestipäraseks kohandatud hüüdnimega lüüsid ehk automaatrelvad lewised.
tegelikult soovis eesti saada hoopis briti protektoraadiks ja esitas ka vastava taotluse buckinghami majale. aga näe, saime sanitaarkordoniks.
tõsi, sellise nimega meid ei nimetatud. me olime "pays limitrophe" ehk "limitrophe states". seda terminit kasutas ka näiteks hitler oma direktiivis wehrmachtile, kui ta nägi ette, et nende "limitroopriikide" saatuse määravad ära ainult saksamaa sõjalised huvid ja et need "kuramaaga piirnevad" alad tuleb liita reichiga.
nüüd, pea 100 aastat hiljem näeme, kuivõrd adekvaatne oli brittide, sakslaste ja prantslaste hinnang bolševismile. me ei pea silmas mitte ainult tollaseid bolševismi kuritegusid vaid ka seda, milliseks bolševism kujundas enda all olnud rahvaid ja seda, mis sellest kõigest tänaseks päevaks saanud on.
tõsi. nüüd ei ole ammu enam maailmavõim brittide käes. maailmavõim oli vahepeal ameeriklaste käes aga nad kaotasid selle 2014. aasta suvel otsustades süürias sõjaliselt mitte sekkuda (mäletate assadi rünnakut keemiarelvadega oma rahva vastu ja lääneriikide nõutust?). hetkel vedeleb see maas. hiinlased muigavad ja togivad seda varbaga.
meie jaoks on aga küsimus selles, et kuivõrd meid on veel sanitaarkordonina vaja? nüüd ja saja aasta pärast. sest täpselt niikaua me saame siidrit juua. võibolla ei ole tänased briti ja prantsusmaa liidrid oma väljaütlemises enam nii otsekohesed. aga ma usun, et nad mõtlevad täpselt samamoodi nagu 100 aastat tagasi. sanitaarkordonit on vaja.
terviseks.

Saturday, February 6, 2016

henry VI kroonimine

teatavasti oli keskajal kuningliku võimu kandmisel kohustus seda kõike teha avalikult. sünnitati nii, et hulk inimesi seisis voodi kõrval. surdi nii, et tunnistajad hingasid kõik õhu ära jne.
ükskord kui krooniti inglise kuningat henry VI 1431. aastal pariisis, siis avati kiriku uksed juba hommikul. juba varahommikul oli pööbel ukse taga ja kui uksed avati, siis tungiti sisse. rahvas näppas lauanõusid ja pistis palukesi suhu. kui kroonimise aeg kätte jõudis, saabusid parlamendi- ja ülikooliisandad, linnaametnikud ja vandekohtunikud. kui need läbi rüsina pidulaua juurde jõudsid, siis istusid igasugu käsitöölised laua taga. neid püüti siis sealt minema kupatada. nagu kroonik kirjutab: "aga kui üks või kaks neist püsti kamandati, istus seitse või kaheksa samal ajal teisele poole maha"

Friday, February 5, 2016

veel olulisi küsimusi burgundia õukonnast

keegi daam saadab vaesele rüütlile oma särgi, et too võitluses kannaks seda relvakuuena ilma soomusrüüta. vaene rüütel ei ole mingi rüütel, kui ta daami soovi ei täida. ja ta läheb turniirile ilma soomusrüüta, selle asemel seljas naise särk. ta saab rindkeresse raskelt haavata aga jääb ellu. särk räbaldub ja on verine. tema ebatavaline vaprus torkab silma ja ta saab peaauhinna - daam kingib talle oma südame. nüüd tekib rüütlil õigus vastuteenele. ta saadab verise särgi daamile tagasi nõudega, et too kannaks seda turniiri lõpetanud pidusöögil oma riiete peal sellisena nagu see on. daam teebki seda.
nüüd küsimus: kumma poolt toodud ohver oli suurem?