rumeenia parlamendi majanduskomisjoni koosolek, märts 2011

niisiis juhtus seal niimoodi, et keegi ametnik oli pannud kutseregistri eelnõnusse ametite loetellu ka ennustaja ametinimetuse. parlament tahtis selle ametinimetuse sealt välja võtta. mille peale ennustajate ametiühing lubas valitsuse vande alla panna. mille peale valitsus pakkus, et tavai, jätame ametinimetuse sisse aga paneme juurde teise sätte, et ennustajad vastutavad oma ennustuste tõepärasuse eest. mille peale ennustajad jälle soovisid täpsustada, et kui ennustus läheb mööda, siis süüdi on kaardid, mitte see inimene, kes kaarte loeb ja tõlgendab. 

kuidas lauri kettunen vadjalasi uurimas käis

lauri kettunen tegi aastatel 1911, 1913 ja 1914 uurimisretked narvatagustele aladele vadjalaste juurde. tal oli niiöelda uurimisgrant ja ta pidi pärast tekitama nagu mingi vadja keele sõnastiku. andma üle käsikirja niipaljude vadjakeelsete sõnadega, kui ta kokku koguda suutis. tegelikult algasid tema hädad sellest, et kellelgi ei olnud päris selget ettekujutust, et kuidas vadja keel kõlama peab. seal elasid segamini ingerlased, isurid, soomlased, eestlased, karjalased ja ilmselt ka mõned vadjalased. kui kohalikud aru said, et selle tüübi käest saab vadja sõnade ettelaulmise eest raha, siis olid nad kõik varmalt hakkamas. kettunen oli aga niipalju juba tark, et õppis õiget vadja keelt ära tundma. aga tal olid veel teised hädad.

1 häda

tema esimese retke suur häda oli see, et ta laenutas transpordivahendiks ühelt tartu kaupmehelt ilma vabajooksuta jalgratta. 

2 häda

kui ülestõusmispüha kätte jõudis, siis tuli üksteisele öelda, et hristos voskres ja matsuvalt suud anda. mingi hulk lakku täis habetunud vanamehi tulid keeleteadlasele head ülestõusmispüha soovima. kettunen pidi vastavalt etiketile vastama "vo istinu voskres" ja vanameestele ükshaaval suud andma. kettunen aga vaatas räpaseid lakku täis vanamehi ja vastas "mozhet bõt". nagu kettunen ise kirjeldab: "vanamehed olid alguses hämmelduses, vaatasid hetke mu veidrat tegevust, kuni üks tegi avastuse: sinua murtõõp saatana (sind painab saatan). see polnud veel midagi. sest teine teadis: antihristus. tema mõttevälgatusel oli elektriseervi mõju, kõigil olid silmapilk rusikad püsti." kettunen jooksis majast välja, vanamehed kannul. vanamehed võtsid riidast igaüks ühe halu. kuna kettunen oli kaine, siis ta suutis mööda külatänavat vanameeste eest ära joosta. 

3 häda

ükskord sattus kettunen ühes majas ühe kaine vanamehe peale. seletas, et ta on soomest ja uurib keeli. ja et tahab teada, kuidas vanamees põrandat nimetab. et kas see on "põrmato"? nüüd anname jälle sõna kettusele: "taat ei vastanud enam midagi, jõllitas mind vaid. kuni äkki, ilma mingi põhjenduseta, põlevi silmi hüüdis ; antihristus! vanamees rabas pingi alt kirve ning püüdis teha jumalale meelepärase teo, lüües mu pealuu kohe pooleks" eks kettunen siis jälle jooksis majast välja ja vanamees kirvega järel.