Monday, January 29, 2018

kuidas dostojevski kaotas ja taasleidis usu inimese headusesse

teatavasti arreteeriti dostojevski 1849. aastal selle eest, et ta petraševski majas luges ette vissarion belinski kirja gogolile, kus belinski kutsus üles isevalitsust kukutama ja mõistis hukka õigeusu. dostojevskile ja tema kamraadidele määrati selle eest surmanuhtlus. kui nad juba mahalaskmist ootasid, siis tuli keisri armuandmiskäsk, mis saatis nad hoopis siberisse.
dostojevski jaoks oli kõige suurem šokk see, et ta nägi seal, millised lurjused teised väljasaadetud kriminaalid on. tal tekkis juba tunne, et kõik tema üllad mõtted ja kirjutised on läinud tühja. pole ju mõtet revolutsiooni või reforme korraldada, kui inimesed jäävad ikka kaabakateks. siis aga meenus talle lapsepõlves kohatud talumees, kellega ta sõbrustas ja kelle kareda olemuse all peitus siiski hea inimene. selle talumehe näitel otsustas ka dostojevski, et need siberis kohatud väljasaadetud kriminaalid on siiski mingi omaduse poolest head. lihtsalt see ei pruugi raskete olude tõttu välja paista.
samas aga jäi dostojevski seisukoha juurde, et poola rahvusest väljasaadetud kriminaalide juures ei ole absoluutselt mitte midagi head.

millest stravinski ja sostakovitsh omavahel rääkisid

teatavasti oli sostakovitsh stravinskist üsnagi palju mõjutatud. stravinski aga oli nõukogude liidus keelatud. kui lõpuks hrustsov lubas stravinskil 1962. aastal venemaale tulla, siis korraldati talle ka sostakovitshiga kohtumina. hatsaturjan oli ka seal juures ja edastab meile, et mis seal toimus:

"nad olid pandud kõrvuti istuma ja istusid täielikus vaikuses. mina istusin nende vastas. lõpuks võttis sostakovitsh julguse kokku ja tegi jutuotsa lahti:
- mida sa puccinist arvad?
- ma ei kannata teda, kostis stravinski.
- oh, ka mina ei kannata teda, ka mina, lausus sostakovitsh."

Monday, January 22, 2018

borororood

amazonase džunglis elab bororoo hõim. neid on kaks tuhat ainult. tegelikult oli neid pool sajandit tagasi ainult 600. see kaks tuhat ei tähenda muidugi, et neil jätkusuutlikkusega enam muret ei oleks. aga nende puhul on tähelepanuväärne see, et nad arvavvad, et nad on punased papahoid. st et ei ole mitte nii, et nad pärast surma saavad papagoideks või et bororood on metamorfoosi läbi teinud papagoid. ei, nad ongi reaalajas täiesti tahkelt omast arust punased papagoid.

Monday, January 8, 2018

kanalisatsiooniluukide vaatlemise tähtsusest

kui uurida, et mida arvatakse, et kust sai pasternak oma živagole nime, siis räägitakse midagi, et see tähendab vene keeles elusat. ja et kirikuslaavi keeles lõõritatakse seda sõna, kui on see koht, et "ärge otsige elavat surnute seast". anna pasternak kirjutab, et tegelikult oli nii, et kui vana pasternak olgaga käima hakkas, siis neil ei olnud kusagile minna, sest vanal pasternakil oli kodus kuri naine zinaida ja olgal oli kodus kaks last, ema ja kasuisa. ja siis nad muudkui jalutasid mööda tverskajat puškini monumendi juurde ja tagasi. aga tsaariajal oli olnud mingi živago metallitööstus, kes tootis muuhulgas kanalisatsiooniluuke ja need luugid olid kasutuses puškini monumendi juures. ning nende luukide peal oli kirjas "živago".