henri murger oli üks nendest puupaljastest kaunishingedest, kes üritas kirjatööga end elatada. elas loomulikult pariisi ladina kvartali kusagil katusekambris. nii nagu kõik teised tollased puupaljad kunstiarmastajad sulerüütlid. kui ta kusagile ajalehte mõne nupukese avaldatud sai, siis oli tal võimalus kõht täis süüa. teda ja tema sõpru kutsuti veejoojateks, sest veini jaoks neil raha ei olnud. tegelikult on pariisis luksemburgi aias talle nüüdseks ka büst pandud. sest tema üks jutukeste kogu "pildikesi boheemide elust" sai mõnevõrra isegi tuntuks ja sellest tehti ka näidend.
aga jah, tegelikult tahtsin tsiteerida ühte tema kirja aastast 1852 oma sõbrale:
"mu naine lasi jalga, et abielluda ühe turske sõduriga, kes tahab mul kõri läbi lõigata - mõte, mis äratab minus vastuseisu."
Monday, October 15, 2018
Wednesday, October 10, 2018
karl eugen oli humanistlike kalduvustega
württembergi prints karl eugen valitses küll kõva käega, kuid samas olevat väljendanud ka humanistlikke kalduvusi. tõsi küll, näiteks lubas ta hukata 1738. aastal oma isa karl aleksandri surma järel tema juudi soost finantsnõustaja josef süss oppenheimeri aga samas lasi ta selle oppenheimeri surnukehal stuttgarti pragsatteli linnaosas puuris kõlkuda vaid kuus aastat ning käskis siis inimese kombel maha matta.
Monday, October 8, 2018
sündmusi 1902. aasta eestimaa ja liivimaa kubermangust
1. sündmus
kui aleksei bellegarde oli 1902. aastal äsja eestimaa kuberneriks saanud, siis oma esimesel tööpäeval sai ta telegrammi osmussaarelt mõisaomanik von schultzilt. telegrammis seisis:
"mu elu on surmaohus. viibin osmussaarel. talupojad on ümber piiranud tuletorni, kus ma viibin ja ähvardavad mind risti lüüa jalad ülespidi. aidake, kuni veel pole hilja".
bellegarde läks kohale. selgus, et mõisaomanik ja rootsi soost talupojad ei olnud suutnud kokku leppida põllumaade rendi tingimustes.
2. sündmus
see oli tegelikult sündmus, mis jäi ära. nimelt kartis tsaarivõim 1902. kevadel tartus üliõpilaste meeleavaldusi. riiast saadeti kohale koguni asekuberner, et kriisi ohjeldamisega tegeleda. probleem oli selles, et kordnikke oli tartus väga vähe. need ei oleks suutnud üliõpilasi ohjeldada. siis paluti, et kohalik armeekorpus paneks end valmis tänavatele tulema. sõjavägi ei tahtnud üldse tulla. nad olid nõus tulema ainult siis, kui nad ka üliõpilaste pihta tuld avada võivad. see aga ei sobinud jälle haridusministrile.
3. sündmus
see oli esimene kord, kui tsaar nikolai II tallinna tuli. tegelikult oli asi laevastikumanöövrites tallinna lahel ja saksa keiser oli ka kohal (elanikud kurtsid, et ööd ja päevad läbi toimus lahes olevatel laevadel paugutamine ja karjumine ning üldse magada ei saanud). maale tuli aga ainult nikolai II. linnavalitsusel ja kuberneril oli suur mure, et kuidas korda hoida, sest politseinikke ei jätkunud. lahenduseks oli see, et kohalikud tuletõrjujad panid oma läikivate nööpidega mundrid selga ja hoidsid ise korda tänavatel, korraldasid liiklust jne. nikolaile oli see väga meeldinud. sellegipoolest juhtus ka üks intsident. nimelt kui nikolai käis toompeal nevski kirikus ja oli lähenemas ristile, siis viskus keegi kõrvaline sõjaväevaimulik keisri ette põlvili hoides pea kohal palvekirja. palvekirjas oli kirjas, et see sõjaväevaimulik palub endale määratud pensioni suurendamist. nevski kiriku ülempreester ei suutnud sellise intsidendi tõttu tükk aega rahuneda, hoolimata sellest, et keiser kinkis talle kõrgehinnalise briljantidega kaunistatud rinnaristi.
4. sündmus
see oli teine kord, kui nikolai II oli koos naisega tallinnas. talle oli esimesel korral kangesti meeldima hakanud peeter I pärand. oli öelnud, et näe kui palju suutis see suur mees korda saata ja et kuhu kõikjale ta suutis oma jälje jätta. no ja teisel korral tallinnas viibides tahtis ta oma naisele kadrioru parki näidata. aga seda ei olnud programmis ja liiklus oli korraldamata. sellegipoolest nõudis ta väikest visiiti kadriorgu. hakatigi minema. aga narva maantee alguses tuli keiserlikule tõllale vastu kari lehmi. keisri tõld oli sunnitud seisma jääma. ehmunud karjasele käskis keiser anda kümme rubla.
kui aleksei bellegarde oli 1902. aastal äsja eestimaa kuberneriks saanud, siis oma esimesel tööpäeval sai ta telegrammi osmussaarelt mõisaomanik von schultzilt. telegrammis seisis:
"mu elu on surmaohus. viibin osmussaarel. talupojad on ümber piiranud tuletorni, kus ma viibin ja ähvardavad mind risti lüüa jalad ülespidi. aidake, kuni veel pole hilja".
bellegarde läks kohale. selgus, et mõisaomanik ja rootsi soost talupojad ei olnud suutnud kokku leppida põllumaade rendi tingimustes.
2. sündmus
see oli tegelikult sündmus, mis jäi ära. nimelt kartis tsaarivõim 1902. kevadel tartus üliõpilaste meeleavaldusi. riiast saadeti kohale koguni asekuberner, et kriisi ohjeldamisega tegeleda. probleem oli selles, et kordnikke oli tartus väga vähe. need ei oleks suutnud üliõpilasi ohjeldada. siis paluti, et kohalik armeekorpus paneks end valmis tänavatele tulema. sõjavägi ei tahtnud üldse tulla. nad olid nõus tulema ainult siis, kui nad ka üliõpilaste pihta tuld avada võivad. see aga ei sobinud jälle haridusministrile.
3. sündmus
see oli esimene kord, kui tsaar nikolai II tallinna tuli. tegelikult oli asi laevastikumanöövrites tallinna lahel ja saksa keiser oli ka kohal (elanikud kurtsid, et ööd ja päevad läbi toimus lahes olevatel laevadel paugutamine ja karjumine ning üldse magada ei saanud). maale tuli aga ainult nikolai II. linnavalitsusel ja kuberneril oli suur mure, et kuidas korda hoida, sest politseinikke ei jätkunud. lahenduseks oli see, et kohalikud tuletõrjujad panid oma läikivate nööpidega mundrid selga ja hoidsid ise korda tänavatel, korraldasid liiklust jne. nikolaile oli see väga meeldinud. sellegipoolest juhtus ka üks intsident. nimelt kui nikolai käis toompeal nevski kirikus ja oli lähenemas ristile, siis viskus keegi kõrvaline sõjaväevaimulik keisri ette põlvili hoides pea kohal palvekirja. palvekirjas oli kirjas, et see sõjaväevaimulik palub endale määratud pensioni suurendamist. nevski kiriku ülempreester ei suutnud sellise intsidendi tõttu tükk aega rahuneda, hoolimata sellest, et keiser kinkis talle kõrgehinnalise briljantidega kaunistatud rinnaristi.
4. sündmus
see oli teine kord, kui nikolai II oli koos naisega tallinnas. talle oli esimesel korral kangesti meeldima hakanud peeter I pärand. oli öelnud, et näe kui palju suutis see suur mees korda saata ja et kuhu kõikjale ta suutis oma jälje jätta. no ja teisel korral tallinnas viibides tahtis ta oma naisele kadrioru parki näidata. aga seda ei olnud programmis ja liiklus oli korraldamata. sellegipoolest nõudis ta väikest visiiti kadriorgu. hakatigi minema. aga narva maantee alguses tuli keiserlikule tõllale vastu kari lehmi. keisri tõld oli sunnitud seisma jääma. ehmunud karjasele käskis keiser anda kümme rubla.
lugusid pühtitsa kloostri algusaegadest
teatavasti oli kuremäe ehk pühtitsa püha paik juba ammu. eks seal oli see allikas ja oli mägi, mida nimetati jumalamäeks. aga piirkonna dominant oli ikkagi vasknarva. ja kuna vasknarva tegelased tahtsid kusagil ristikäigul käia, siis oli neil komme igal aastal 15. augustil minna kuremäele ja 16. augustil tulla tagasi.
1. lugu
aga eks sakslased olid kohanikud mõisnikud ja nad ei sallinud silma otsaski õigeusku. kuna kuuldused õigeusu kloostri ehitusest olid liikumas, siis haarasid sakslased härjal sarvist ja hakkasid kuremäele luteri kirikut ehitama. nurgakivi sisse panig kapsli, millel oli kirjas, et kirik on pühendatud luteri usule ning võitlusele õigeusu vastu. vene tsaarivõim võõrandas mõisnikelt selle krundi ja ehitas samale kohale kloostri.
2. lugu
esimese kloostrikompleksi hoonena sai valmis nunnade ühiselamu. esimeseks kloostriperenaiseks oli abtiss varvara. kiiresti oli nunnasid vaja. selleks saatis varvara kirja teistesse lähimatesse õigeusu kloostritesse ja palus võimaluse korral, kui neil nunnasid üle on, saata nunnasid kuremäele. teised kloostrid kasutasid seda võimalust ära ja saatsid jalust ära kõige suuremad bitchid.
3. lugu
aleksei bellegarde, kes oli eestimaa kuberner 1902. aastal, kirjeldab tollast ristikäiku kuremäel:
"ümber jumalaema mäe venis laia lindina pidulik ristikäik piiskopiga eesotsas. ees kanti päikesepaistel säravaid kullatud pühakujusid ja kirikulippe, mille järel sammusid brokaatrüüs vaimulikud. nende taga liikusid lõpmatuina näivad palverändajate read kirjudes mitmevärvilistes rõivastes. rändajate ridades oli tohutu hulk naisi ja lapsi.
vahetpidamatult kostev kirikulaul, palvetajate hardad näod, kirgas päikesepaiste, vali ja pühalik kloostrikiriku kellade helin ja isegi kohaliku vabatahtliku tuletõrjaühingu orkestri helid, mis polnud kokkukõlas lauluga - kõik see kokku lõi säärase täieliku palve meeleolu, et ma alatiseks unustasin kõik oma endised eelarvamused ja korraga kogu oma olemusega tundsin, et mind haaras täielikult teadvus selle paiga püphadusest."
1. lugu
aga eks sakslased olid kohanikud mõisnikud ja nad ei sallinud silma otsaski õigeusku. kuna kuuldused õigeusu kloostri ehitusest olid liikumas, siis haarasid sakslased härjal sarvist ja hakkasid kuremäele luteri kirikut ehitama. nurgakivi sisse panig kapsli, millel oli kirjas, et kirik on pühendatud luteri usule ning võitlusele õigeusu vastu. vene tsaarivõim võõrandas mõisnikelt selle krundi ja ehitas samale kohale kloostri.
2. lugu
esimese kloostrikompleksi hoonena sai valmis nunnade ühiselamu. esimeseks kloostriperenaiseks oli abtiss varvara. kiiresti oli nunnasid vaja. selleks saatis varvara kirja teistesse lähimatesse õigeusu kloostritesse ja palus võimaluse korral, kui neil nunnasid üle on, saata nunnasid kuremäele. teised kloostrid kasutasid seda võimalust ära ja saatsid jalust ära kõige suuremad bitchid.
3. lugu
aleksei bellegarde, kes oli eestimaa kuberner 1902. aastal, kirjeldab tollast ristikäiku kuremäel:
"ümber jumalaema mäe venis laia lindina pidulik ristikäik piiskopiga eesotsas. ees kanti päikesepaistel säravaid kullatud pühakujusid ja kirikulippe, mille järel sammusid brokaatrüüs vaimulikud. nende taga liikusid lõpmatuina näivad palverändajate read kirjudes mitmevärvilistes rõivastes. rändajate ridades oli tohutu hulk naisi ja lapsi.
vahetpidamatult kostev kirikulaul, palvetajate hardad näod, kirgas päikesepaiste, vali ja pühalik kloostrikiriku kellade helin ja isegi kohaliku vabatahtliku tuletõrjaühingu orkestri helid, mis polnud kokkukõlas lauluga - kõik see kokku lõi säärase täieliku palve meeleolu, et ma alatiseks unustasin kõik oma endised eelarvamused ja korraga kogu oma olemusega tundsin, et mind haaras täielikult teadvus selle paiga püphadusest."
Thursday, October 4, 2018
pildikesi nukuteatri varasest ajaloost
teatavasti oli tallinna enamvähem esimene professionaalne teater praeguse nukuteatri koha peal asunud revaler liebhaber theater, mille asutas 1784 august von kotzebue.
1. pildike
1791. aasta suvel käis tallinnas kubermanguproküror ivan repjev. ta tegi kotzebue teatriga koostööd - oli harrastusnäitleja ja schilleri tõlkija. suve lõppedes kadus ta tallinnast nagu tina tuhka. jättis maha endast suured võlad. aga võttis kaasa kubermangusekretär wilcki naise.
2. pildike
1796. aasta detsembris läks joomingu käigus august von kotzebuel kakluseks kolleegiumisekretär karl friedrich strahlborniga.
3. pildike
kui august von kotzebue hakkas pilkama rahvuslasi, kes ei tahtnud enam niiväga respekteerida monarhistlikku korda, siis solvas see usuteaduse tudengit karl ludwig sandi niiväga, et ta tuli kotzebue juurde koju ja pussitas ta surnuks. kui kotzebue lapsed nägid seda, siis hakkas tudengil lastest kahju ja pussitas ka ennast. aga jäi ellu.
1. pildike
1791. aasta suvel käis tallinnas kubermanguproküror ivan repjev. ta tegi kotzebue teatriga koostööd - oli harrastusnäitleja ja schilleri tõlkija. suve lõppedes kadus ta tallinnast nagu tina tuhka. jättis maha endast suured võlad. aga võttis kaasa kubermangusekretär wilcki naise.
2. pildike
1796. aasta detsembris läks joomingu käigus august von kotzebuel kakluseks kolleegiumisekretär karl friedrich strahlborniga.
3. pildike
kui august von kotzebue hakkas pilkama rahvuslasi, kes ei tahtnud enam niiväga respekteerida monarhistlikku korda, siis solvas see usuteaduse tudengit karl ludwig sandi niiväga, et ta tuli kotzebue juurde koju ja pussitas ta surnuks. kui kotzebue lapsed nägid seda, siis hakkas tudengil lastest kahju ja pussitas ka ennast. aga jäi ellu.
kõige olulisem vaatamisväärsus
teatavasti kuulus eesti 19. sajandil vene keisririigi koosseisu. ning venelased hakkasid käima muudkui eestis. dostejevski, tshaikovski jne eksole. neile meeldis, et tallinnas oli keskaegne gootilik vanalinn. aga kõige olulisem vaatamisväärsus oli niguliste kirikus asuv charles eugene de croy muumia.
charles eugene de croy oli peeter I juures teeninud väejuht, kes langes 1700. aasta narva lahingus rootslaste kätte vangi. teda hoiti suhteliselt lõdva rezhiimiga sõjavangis tallinnas ja de croy kukkus prassima ja jooma. ajas kõik niivõrd närvi, et kui vana joodik 1702. aastal suri, siis keegi ei viitsinud teda matta ja ta jäi niguliste kirikus lihtsalt vedelema. ja siis avastati ükspäev, et ta oli mumifitseerunud. seepeale kuulutati ta õndsaks ja pandi niguliste kirikus kõigile vaatamiseks välja. nagu vene tollased reisikirjad kinnitasid, et ei jätnud mitte üks linna külaline de croy muumiat vaatamata.
de croy siiski maeti lõpuks maha 1892. aastal
charles eugene de croy oli peeter I juures teeninud väejuht, kes langes 1700. aasta narva lahingus rootslaste kätte vangi. teda hoiti suhteliselt lõdva rezhiimiga sõjavangis tallinnas ja de croy kukkus prassima ja jooma. ajas kõik niivõrd närvi, et kui vana joodik 1702. aastal suri, siis keegi ei viitsinud teda matta ja ta jäi niguliste kirikus lihtsalt vedelema. ja siis avastati ükspäev, et ta oli mumifitseerunud. seepeale kuulutati ta õndsaks ja pandi niguliste kirikus kõigile vaatamiseks välja. nagu vene tollased reisikirjad kinnitasid, et ei jätnud mitte üks linna külaline de croy muumiat vaatamata.
de croy siiski maeti lõpuks maha 1892. aastal
pildikesi kahekümnendate tallinnast
1. pilt
soome ajaloolane kalervo horvi kirjutas raamatu tallinna restoranikultuurist. kirjutab, et kahekümnendatel oli tallinnas kombeks sooritada restoranides teatraalseid enesetappe. kui aga pätsi diktatuur tuli, siis kadus see komme ära.
2. pilt
me üldse ei anna endale aru kuivõrd eestlased armastasid maadlemist. kahekümnendatel peeti maadlusvõistlusi estonia teatris. ja nagu ma varasemalt olen kirjutanud, kutsuti akordionist saatma maadlusmatši muusikaga, sest muidu oleks maadlejate peeretamishelid häirinud vaatajaid. kuidagi tekib siinkohal kohatu seos estonia praeguse orkestri ja balletitrupiga.
3. pilt
kui rootsi kuningas 1929. aastal tallinnasse tuli, siis polnud teda kusagile majutada. sest ei olnud piisavalt väärikaid hooneid. kiiruga tehti siis kadrioru kunstimuuseum kunstist tühjaks ja pandi kuningas sinna. kunstiteosed viidi aga hoiule endisesse restorani "linden" (narva mnt alguses), mis oli äsja suletud, kuna tegutses bordellina.
4. pilt
sakslastelt võeti kõik varad ära. sealhulgas ka rüütelkonna hoone toompeal. ning loogilise jätkuna taheti sakslastel ära võtta ka toomkirik. uus peapiiskop jakob kukk nimelt seletas, et seda kirikut on väga vaja piiskoplikuks kirikuks. sakslased vaidlustasid selle kohtus. kohus aga otsustas, et kuna eesti riik on rüütelkonna õigusjärglane ja kirik oli rüütelkonna kirik, siis nüüd on kirik eesti riigi oma. sakslased ei loovutanud sellegipoolest toomkiriku võtmeid. juhtuski siis nii, et 19.02.1927 hommikul murdis eesti politsei toomkiriku luku lahti.
5. pilt
kahekümnendate lõpus oli tallinnas 400-500 taksot. taksod ootasid kundesid raekoja platsil. ning taksojuhid armastasid kliente oodates seal jalgpalli mängida.
soome ajaloolane kalervo horvi kirjutas raamatu tallinna restoranikultuurist. kirjutab, et kahekümnendatel oli tallinnas kombeks sooritada restoranides teatraalseid enesetappe. kui aga pätsi diktatuur tuli, siis kadus see komme ära.
2. pilt
me üldse ei anna endale aru kuivõrd eestlased armastasid maadlemist. kahekümnendatel peeti maadlusvõistlusi estonia teatris. ja nagu ma varasemalt olen kirjutanud, kutsuti akordionist saatma maadlusmatši muusikaga, sest muidu oleks maadlejate peeretamishelid häirinud vaatajaid. kuidagi tekib siinkohal kohatu seos estonia praeguse orkestri ja balletitrupiga.
3. pilt
kui rootsi kuningas 1929. aastal tallinnasse tuli, siis polnud teda kusagile majutada. sest ei olnud piisavalt väärikaid hooneid. kiiruga tehti siis kadrioru kunstimuuseum kunstist tühjaks ja pandi kuningas sinna. kunstiteosed viidi aga hoiule endisesse restorani "linden" (narva mnt alguses), mis oli äsja suletud, kuna tegutses bordellina.
4. pilt
sakslastelt võeti kõik varad ära. sealhulgas ka rüütelkonna hoone toompeal. ning loogilise jätkuna taheti sakslastel ära võtta ka toomkirik. uus peapiiskop jakob kukk nimelt seletas, et seda kirikut on väga vaja piiskoplikuks kirikuks. sakslased vaidlustasid selle kohtus. kohus aga otsustas, et kuna eesti riik on rüütelkonna õigusjärglane ja kirik oli rüütelkonna kirik, siis nüüd on kirik eesti riigi oma. sakslased ei loovutanud sellegipoolest toomkiriku võtmeid. juhtuski siis nii, et 19.02.1927 hommikul murdis eesti politsei toomkiriku luku lahti.
5. pilt
kahekümnendate lõpus oli tallinnas 400-500 taksot. taksod ootasid kundesid raekoja platsil. ning taksojuhid armastasid kliente oodates seal jalgpalli mängida.
Subscribe to:
Posts (Atom)