kärbeste kättemaks

läksin jooksma. kui keerasin vabriku tänavasse, siis lendas mulle kärbes silma. see on üsna rõve, eksole, kui kärbes jooksmise ajal silma lendab. et no püüad teda välja saada ise samal ajal edasi joostes. nii ma püüdsingi teha. aga hästi ei õnnestunud.
olukorra lahendas see, et natukese aja pärast lendas teise silma teine kärbes.

asotsiaalide esteetika

tallinn. kalamaja. vabriku tänav. hommikul kell 8. kaks asotsiaali. mazda mx5. see on selline auto.
assakad seisavad selle auto ees ja imetlevad.
üks ütleb teisele: on ikka iludus.
teine: jah, ja kujuta ette, kui sellega sõidab selline tüdruk ja tuleb niimoodi autost välja.
üks: jahhh.
teine: jahhh.

roki

meie kohal elab üks 84-aastane vene penskar, kellel on koer roki. selline hall tuumasõja üleelanud välimusega koer.
kuna roki perenaisel pole muhvigi teha, siis käib ta ühtelugu koeraga väljas jalutamas. ja ükskord siis rääkis. et ei tea, mis koeral viga on. näe, tuli välja jalutama aga koer üldse ei pissi. ja et tegelikult pool tundi tagasi käis ka jalutamas ja ka siis koer üldse ei pissinud. et järsku on tal mingi haigus?

roosevelti kiri hitlerile

14. aprillil 1939 kirjutas roosevelt hitlerile ja mussolinile kirja. kirjutas, et sõda on kole ja palus, et nad ei ründaks ega okupeeriks järgmiseid riike:
soome, eesti, läti, leedu, rootsi, norra, taani, holland, belgia, suurbritannia, prantsusmaa, portugal, hispaania, shveits, lichtenstein, luksemburg, poola, ungari, rumeenua, jugoslaavia, venemaa, bulgaaria, kreeka, türgi, iraak, araabiad, süüria, palestiina, egiptus ja iraan.
lubadus pidi hõlmama ajaperspektiivi kümnest kuni kahekümneviie aastani.

rootsi ajaloo varjukülg

ärme nüüd raoul wallenbergist ennast liialt mõjutada laskem.
aastal 1939, kui oli juba selge, et läheb holokaustiks, oli rootsi riigi poliitika midagi hoopis teist. berliini ja viini saatkonnad nägid hirmsat vaeva, et juutide migratsioonitaotlusi tagasi lükata. välisministeerium lootis, et kui suuremale hulgale juutidele anda eitav vastus, siis info levib ja rootsit enam taolist palvetega ei tülitata.
ning kui tuli avalikuks plaan 10 juudi arsti riiki lubada, siis toimusid meeleavaldused ja kõik taolised mõtted maeti avalikkuse rahustamiseks maha.

ametnikeviha

ekspressi kõrgintellektuaalset esseekülge lugedes tuleb korrata seda vana järeldust, et mõnedel erasektoris töötavatel inimestel tekib mõnikord ikka ametnikeviha. nii nagu mõnedel on juudiviha või homoviha või neegriviha. ametnikeviha on tegelikult oma olemuselt rohkem sellise humanitaarviha moodi - vat mõnikord mõnel reaalteadust õppinud inimesel tekib kujutelm, et need humanitaarid ei tea muhvigi ja et tõeline maailmetunnetus käib ikka reaalteadustes. sealt edasi tekib neil humanitaarvihkajatel eugeeniline kihk hakata lastele rohkem reaalteadusi õpetama ja kõiki noori insenerideks õpetama.
no eks kõik need vihad tulenevad ettekujutusest, et mina olen parem kui sina.
see selleks. tagasi ametnikeviha juurde. et mõni erasektoris töötav inimene kandub niimoodi ära. on nii, et see sõna "ametnik" ju ongi pandud täis negatiivset tähendust. kui näiteks artikli pealkirjas on sõna ametnik, siis on ette teada, et räägitakse halba. kui aga on pealkirjas "päästja" või "tuletõrjuja", siis on artikkel positiivses toonis.
lahendused? igasugust viha aitab aitab leevendada kommunikatsioon, teadmistevahetus, kogemustevahetus. näiteks võiks reegliks olla, et 7 aastat reklaamiagentuuri loovjuhi koha peal töötanud inimene suunatakse järgmiseks 7 aastaks piirivalvesse 600-eurose palga peale.