tõrvast pukka

see üleüldse vajab ühte eraldi käsitlust, kuidas maadluskultuur buumis 20 saj alguses. eesti rahvas oli maadlusrahvas. linnades asutati maadlusklubisid. ja tehti maadlusetendusi. pandi telk püsti ja telgi uksel müüdi pileteid. 

jaan jaago (tulevane mitmekordne maailmameister) käis ka etendusi tegemas. ükskord läks ta karl paabutiga lõuna-eestisse gastrolli tegema. karl paabut (1879-1939) oli 170 cm pikk jaan jaago oli 183 pikk. nii et nagu pikk maadleja ja lühike maadleja. 

pukas aga oli nende etendus täiesti ebaõnnestunud, sest kohalik korraldaja, maadleja ja hilisem pankur paul ingermann (1880-1946) ei suutnud piisavalt rahvast kohale ajada. 

nii jäid paabut ja jaago puhta nälga ega saanud endale ka öömaja lubada. tahtsid rongi peale minna aga rongijaam asus pukas. niisiis hakkasid jala tõrvast pukka minema, distants 25 km. aga neil oli kaasa ka stange, mis kaalus 54 kg ning kaks käsipommi, kumbki 30 kg. 

õhtul peale etendust hakkasid jala puka poole minema ning hommikuks olid pukal kohal. 

nagu jaan jaago meenutas, et "kui nad puka jaama juures pagariäri nägid, viskasid vandudes pommid maha ja läksid saiu sööma"

  

karl eduard söödi 80. juubelipeost

1943. aasta jaanuaris tähistati tartus karl eduard söödi 80. juubelit. karl eduard sööt oli selleks ajaks juba vana mees ja kõrvakuulmine polnud enam päris see.

kõik olid kokku tulnud teda austama, sealhulgas oskar luts (kes oli sel hetkel kaine) ja karl august hindrey. 

niipea kui istet võeti, kargas luts üles ja alustas kõne pidamist: "oleme kõik siia kokku tulnud...." 

hindrey arvas, et luts on purjus ja käratas "luts, istu maha!".

luts istus maha ja ütles hindreyle: "kuradi siga!"

karl eduard sööt, kes kuulis halvasti, küsis oma lauanaabri käest, et mida kirjanikuhärrad räägivad.

natukese aja pärast tõusis luts uuesti püsti ja alustas kõnepidamist: "me kõik oleme kokku tulnud...."

hindrey käratas talle uuesti: "luts, mis sa plärad, istu maha!"

luts käratas hindreyle "vana koer, mis sa haugud!"

karl eduard sööt küsis uuesti oma lauanaabrilt. et mis kirjanikuhärrad räägivad.

pärast pidasid kõnesid veel gustav suits ja hugo raudsepp.

joomingutest tõnissoni juures

teatavasti oli tõnisson pühendunud karsklane. juhtis karskusseltsi, pidas kõnesid ja kirjutas karskuse teemal artikleid. teatavasti oli tal teooria, et üldiselt on kultuuri loodud alkoholi ehk erguti mõju all olles. aga et nüüdsest hakatakse eestis kultuuri looma ilma alkoholita.

tõnisson korraldas vahest enda juures pidusid, kus ta külalistele alko asemel kuremariini ja ubinaali juua pakkus.

kui hindrey ja jürgenstein nendel olengutel käisid, siis nad peitsid viinapudeli väljas põõsasse ja käisid iga natukese aja tagant väljas suitsetamas. ning naasid tuppa elevil meeleolus. tõnisson oli hirmus rahul ja kiitis kõigile, et näete, head tuju saab luua ka ilma alkoholita.