see üleüldse vajab ühte eraldi käsitlust, kuidas maadluskultuur buumis 20 saj alguses. eesti rahvas oli maadlusrahvas. linnades asutati maadlusklubisid. ja tehti maadlusetendusi. pandi telk püsti ja telgi uksel müüdi pileteid.
jaan jaago (tulevane mitmekordne maailmameister) käis ka etendusi tegemas. ükskord läks ta karl paabutiga lõuna-eestisse gastrolli tegema. karl paabut (1879-1939) oli 170 cm pikk jaan jaago oli 183 pikk. nii et nagu pikk maadleja ja lühike maadleja.
pukas aga oli nende etendus täiesti ebaõnnestunud, sest kohalik korraldaja, maadleja ja hilisem pankur paul ingermann (1880-1946) ei suutnud piisavalt rahvast kohale ajada.
nii jäid paabut ja jaago puhta nälga ega saanud endale ka öömaja lubada. tahtsid rongi peale minna aga rongijaam asus pukas. niisiis hakkasid jala tõrvast pukka minema, distants 25 km. aga neil oli kaasa ka stange, mis kaalus 54 kg ning kaks käsipommi, kumbki 30 kg.
õhtul peale etendust hakkasid jala puka poole minema ning hommikuks olid pukal kohal.
nagu jaan jaago meenutas, et "kui nad puka jaama juures pagariäri nägid, viskasid vandudes pommid maha ja läksid saiu sööma"
No comments:
Post a Comment