Sunday, August 27, 2017

zarah leanderi kirjavahetus

fännid kirjutasid zrah leanderile muidugi palju kirju. üks kirjutas nii:
"väga austatud härra leander! mul on kõik teie suurepärased grammofoniplaadid. palun saatke mulle oma autogramm. kirjale on vastamiseks lisatud margistatud ümbrik"

Thursday, August 24, 2017

dostojevski kirjad naisele

hamburgist:

eile oli mul kole vastik päev. kaotasin liiga palju. närvid on läbi ja ma väsin ära.
armas anja, mu sõber, mu naine, anna mulle andeks, ära nimeta mind lurjuseks! ma olen kurjategija, ma mängisin kõik maha, mis sa mulle saatsid, kõik, viimase kreutserini

wiesbadenist:

mu kõige kallim, mu igavene sõber, mu taevaingel, sa saad muidugi aru - ma mängisin kõik maha, kõik 30 taalrit, mis sa mulle saatsid.

saxon-les-bainsist:

ma pantisin sõrmuse ja talvepalitu ja mängisin kõik maha. sõrmuse ja palitu eest tuleb maksta 50 franki ja ma ostan nad välja (küll näed, mis moel).
mu sõber, ära kurvasta, et ma olen sind laostanud, ära piinle meie tuleviku pärast. ma teen kõik, kõik heaks!
mu sõber, ma palun ogarjovilt 15. detsembrini 300 franki. esiteks ei ole ema herzen, ja teiseks, kuigi see on mulle lausa piinavalt valus ja raske - me ei seo end siiski moraalselt. ma ütlen seda talle laenamisel, ütlen õilsal viisil. siis maksame ogarjovi käest laenatud 300 frangist ära: palitu ja sõrmuse - 50 franki, sinu kleidid - 80 franki, briljandid - 150 franki. kokku 280 franki. järele ei jää suurt midagi aga see-eest jäävad asjad alles.

praha proletariaadi töömoraalist

teatavasti palus tšehhi eksiilvalitsus liitlastel mitte pommitada prahat. et ilusad majad ja et pärast liiga palju ehitamist. liitlased ei pommitanudki. hitler teadis sead ja rajas prahasse oma vabrikud. eks ju see praha oli vana austria-ungari tööstuslik süda. ja tšehhid siis töötasid seal hitleri vabrikutes. eks hitler oli sõda kaotamas aga palka maksti siiski korrektselt. ja nii juhtuski, et kuna mai alguses 1945 saada oli veel aprilli palk, siis töötasid töölised ilusasti mai esimestel päevadel ja ehitasid hitlerile relvasid. kuigi hitlerit enam ei olnud. aga niipea, kui palga kätte said, siis liitusid ülestõusnutega ja hakkasid korraldama tšehhi põrgut.

Monday, August 21, 2017

prantsuse revolutsiooni kultuurilised lätted

roger chartier kirjutas raamatu sellest. muuhulgas osutab ta raamatute leviku protsessile. enne revolutsiooni levisid raamatud ja loeti raamatuid järjest tõusvas joones. kuigi valitsus üritas tsenseerida. korraldati ühislugemisi ja asutati uusi raamatukogusid. pariisis oli koguni selline nõudlus raamatute järele, et raamat rebiti kolmeks tükiks ja neid laenutati paari tunni kaupa välja, et rahuldada lugejate nõudlust.

Thursday, August 17, 2017

veel petserimaa integreerimisest

aga kui siis eesti valitsus üritas petserimaa venelastele ja setudele haridust pakkuda, siis taheti muidugi ka riigikeelt õpetada. see aga tekitas kohalikes kahtlusi ja umbusaldust. nii näiteks kirjutasid mõned saatse lapsevanemad haridusministeeriumile kaebekirja, et las valitsus lõpetab nende lastele saksa keele õpetamise ja olgu kõik õppetöö vene keeles.

riigivanema ristipojad

kuna petserimaal vohasid korraga nii suurvene monarhistlikud meeleolud kui ka kommunistlikud ning igasugune riigitruudus puudus täiesti, siis otsustas päts petserimaa venelasi ümber asustada. kuna peipsi ääres oli vene kaluritel nigel elu, siis otsustati tuua 1929. aastal sealt inimesi matsalu kanti, sest seal saab ju ka kala püüda. riik ehitas neile kiiruga majad ja eraldas krundid. kokku eraldati 17 krunti. pered aga olid suured. kuna oli kiire, siis olid majad kehva kvaliteediga ja lasid vett läbi ja sooja ei pidanud. kuna oli maikuu, siis pndi küll kartul maha ja saaki ei saadud. kuna oli maikuu, siis oli ka püügihooaeg läbi. seal matsalu lahes pidi nii olema, et kevadel tulevad kalad kudema ja siis on räigelt kala. pärast aga ei ole trve aastaläbi mitte midagi. riik andis küll majad ja raha aga paadid ja võrgud pidid petserimaa kalurid ise muretsema. igatahes oli sügiseks nii, et majad mädanesid ja olid lutikaid täis, kartulisaaki ei saadud, sissetulekut ei olnud, lastel polnud kusagil koolis käia ja kalasaaki ka ei saadud. nii juhtuski, et pooled nendest peredest läksid lõpuks tagasi petserimaale. kui valitsuselt aru päriti, siis valitsus vastas, et need inimesed ei olnudki ümberasujad, vaid olid lihtsalt tulnud tutvuma oludega.
need, kes talveks alles jäid, saatsid oma delegatsiooni tallinnasse valitsuselt abi paluma. mindi jalgsi ja minek võttis aega kaks päeva. valitsus pakkus neile abiks täiendavat laenu ja andis võimaluse oma mädanevad talud välja osta.
aga juba 1931. aastal avati vene-eesti segakool. ja need petserimaa venelased, kes alles olid, jäidki sinna elama ja integreerusid.

seltsielu petserimaal

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsielu petserimaal eriti ei edenenud. kuna koole ei olnud eriti, siis polnud kirjaoskust. kirjaoskust üritati juurutada nii, et enne papp paari ei pannud, kui noorpaaril kirjatähed selged. suure vaevaga saadi räpinas käima üks laulukoor. karskusseltse tekkis küll, aga selgus, et seal olid liikmed rohkem jooma peal väljas. petseris oli siiski ka üks hoi-laenu ühistu. püüti ka ajalehte käima panna aga see jõudis ilmuda ainult 19 numbrit ja siis pandi see kinni. kuna sinnakanti oli ümber asunud palju eestlasi ja lätlasi, siis üritati luterlikke kirikuid rajada. ühe kiriku ehitamiseks koguti raha aga ehituseni ei jõutud. teine luterlik kirik ehitati laura külla, see aga põles 1916. aastal maha. ainuke ühistegevus, mis hästi arenes, oli vabatahtlik tuletõrje. selliseid tuletõrjeühinguid oli kokku 15.

Monday, August 14, 2017

haridusministri kõne riigikogus

1922. aastal oli pätsi valitsuses haridusministriks heinrich bauer. teemana oli üleval, et kas riik peaks kirjanikke rahaliselt toetama. heinrich bauer kuulutas, et eestis ei ole riiklikku toetust väärivaid kirjanikke, on vaid lendavad sead.

kuidas alle ja vabbe peksa said

1919. aasta nomvembris kutsuti soome tantsijanna maggie gripenberg vanemuisesse esinema. boheemlastele ei mahtunud see hinge.sest et see ei olnud piisavalt kõrge kunst vaid pigem mingi varietee. nad läksid vanemuisesse mädamunadega tantsijannat pilduma. pildusidki. ja said siis eüs-laste ja ohvitseride käest peksa.

Tuesday, August 8, 2017

aeropostale, air france eelkäija

teatavasti väljus prantsusmaa esimesest ilmasõjast kõige suurema lennukite hulgaga. vist oli neid 1200. kusjuures alguses teised riigid eriti ei panustanudki lennundusse. sakslased investeerisid oma tsepeliini sisse jne. nii et prantsusmaa oli juhtiv lennundusmaa.
need lennukid olid muidugi puust propelleritega ja riidest tiibadega ja lagunesid iga 5000 miili järel. korraga sai nendega sõita ainult 200 miili. sellegipoolest loodi firma aeropostale, kes hakkas postiliine teenindama nende lennukitega. selleks oli vaja marsruute luua koos vajalike toetusbaasidega. kui päris alguses sooviti luua toulouse-barcelona-alicante lennuliin, siis telliti hispaanlastelt alicante lähedale 600-meetrine lennurada. hispaanlased aga tõlgendasid, et vaja on luua 600-ruutmeetrine lennurada. ja nii sõidetigi üks esimesi lennukeid puruks.
oli täiesti tavaline, et lennukid kukkusid alla ning piloodid parandasid oma allakukkunud lennukeid ja lendasid edasi. sama tavaline oli, et lennukid kukkusid alla ja piloodid tulid jala lennukivraki juurest tulema. mitukümmend pilooti sai ka surma. surmajuhtumite puhuks oli olemas ka elukindlustus aga perele maksti hüvitis välja ainult siis, kui surnukeha on leitud. seega oli asustamata piirkonnas allakukkunud piloodil põhiline eesmärk teha kasvõi nii, et tema surnukeha leitaks. maksimaalselt tampis üks piloot andides inimasustuseni seitse päeva. saint-exupery, kes oli ka piloot, kukkus liibüa kõrbes alla ja tampis jalgsi läbi kõrbe neli päeva.
no ja, kui seesama saint-exupery, kes oli sel ajal juba ka kuulus kirjanik, alla kukkus ja kaduma jäi, siis tõmmati ajakirjanduses hädakisa üles. ja kui ta elusana välja ilmus, siis oli suur rõõmukisa. kui saint-exupery siis aleksandrias koos kohalike prantslastega oma ellujäämist tähistas, siis jäi ta kõrtsis täitsa purju. üks prantslane palus temalt autogrammi. saint-exupery püüdis kõigepealt raamatu kaane peale inimest joonistada aga see ei tulnud tal välja. siis kirjutas ta pühenduse: "andeks, et ma olen nii purjus, et ei suuda korralikku pühendust välja mõelda. aga ausõna, kui ma kõrbes olin, siis käitusin korralikult".