Thursday, August 24, 2017

dostojevski kirjad naisele

hamburgist:

eile oli mul kole vastik päev. kaotasin liiga palju. närvid on läbi ja ma väsin ära.
armas anja, mu sõber, mu naine, anna mulle andeks, ära nimeta mind lurjuseks! ma olen kurjategija, ma mängisin kõik maha, mis sa mulle saatsid, kõik, viimase kreutserini

wiesbadenist:

mu kõige kallim, mu igavene sõber, mu taevaingel, sa saad muidugi aru - ma mängisin kõik maha, kõik 30 taalrit, mis sa mulle saatsid.

saxon-les-bainsist:

ma pantisin sõrmuse ja talvepalitu ja mängisin kõik maha. sõrmuse ja palitu eest tuleb maksta 50 franki ja ma ostan nad välja (küll näed, mis moel).
mu sõber, ära kurvasta, et ma olen sind laostanud, ära piinle meie tuleviku pärast. ma teen kõik, kõik heaks!
mu sõber, ma palun ogarjovilt 15. detsembrini 300 franki. esiteks ei ole ema herzen, ja teiseks, kuigi see on mulle lausa piinavalt valus ja raske - me ei seo end siiski moraalselt. ma ütlen seda talle laenamisel, ütlen õilsal viisil. siis maksame ogarjovi käest laenatud 300 frangist ära: palitu ja sõrmuse - 50 franki, sinu kleidid - 80 franki, briljandid - 150 franki. kokku 280 franki. järele ei jää suurt midagi aga see-eest jäävad asjad alles.

No comments:

Post a Comment