tuvidebaas

ajalooliselt on sõjaväelise side pidamise üks lollikindlamaid meetodeid olnud tuvid. ka esimese vabariigi ajal oli sidepataljonis tuvidebaas. kõik tuvid olid nummerdatud ja märgistatud. kaitseväelased pidasid päevikut, kus kõigi tuvide kohta olid kirjas väljalennuajad ja saabumisajad. väljaõpet tehti nii, et tuvikorviga kaitseväelane läks rongiga näiteks petserisse ja lasi tuvi lahti. ja siis oodati, et millal ta Tallinnasse sidepataljoni saabub.
aga eks nagu on luure, nii on ka vastuluure. vastase tuvide püüdmiseks ehitati spetsiaalseid võltstuvilaid, lootes et vastase tuvi sinna lendab. samuti oli variant tuvide mahalaskmine.
samas juhtus ka seda, et tuvi eksis ära või väsis ära või murdis mõni röövlind tuvi maha. sellise loomuliku tuvidekao kompenseerimiseks tegelesid sideväelased pidevalt ka uute munade haudumise ja noorte tuvide väljaõpetamisega.

suur reede patmose saarel

patmose saar oli teadupärast see koht, kus evangelist Johannes (nb! mitte segi ajada ristija Johannesega) oma hilisemat elu elas. kirjutas seal ilmutuste raamatu ja tegi mitu imetegu. muutis kohaliku nõia kivikujuks jne.
kohalikud elanikud hoiavad taset. juba pärast uue aasta saabumist poodidesse eriti liha ei tellita. väikestviisi süüakse kõik külmkapid tühjaks. ja kui suur reede kätte tuleb, siis süüa enam midagi ei ole. siis juuakse äädikat, mille sisse segatakse ämblikuvõrke. ikka selleks, et paremini osa saada kristuse kannatustest.

allakäinud linnaplats

ma näen tihti unes ühte allakäinud puitmajadest ümbritsetud linnaväljakut. unes on muidugi majad päris mahajäetud, siin-seal veel mõned elanikud sees. majad on värvimata ja lagunemas. plats on justkui elust tühjaks nõrgumas. viimased tilgad kukuvad veel tilks ja tolks. seal tekib natuke umbes sama tunne, et kui läheks macchupicchule ja seal veel mõni viimane indiaanlane sügaks kõhtu ja pikutaks.
nüüd sellel pildil ei ole puitmaju aga ma tunnen sellel platsil kõndides enamvähem sama tunnet. avastasin selle platsi 2004 aastal ja nüüd käisin jälle seal.

sakslased on kõiges süüdi

tegelikult on ikkagi sakslased kõiges süüdi (sh krimmi kriisis). ferdinand tönnies oma gemeinschaft und gesellschaft teooriaga ja max weber oma protestantliku eetikaga. nende teooriate teaduslikku adekvaatsust kõrvale jättes on need siiski supremistlikud. ning lääs on need teooriad oma identiteedi vundamenti nurgakiviks pannud (nagu pärnits oma telefoni pani).
vahet pole, kas putin neid teooriaid teab või mitte, aga ta saab aru, et kui merkel või obama või cameron temaga räägivad, siis nende sõnade tagant tajub ta hoiakut - meil on gesellschaft aga mis teil seal venemaal on? meil on protestantlik eetika ja kapitalismi vaim aga mis teil seal on?
ja loomulikult ei mahu see putinile hinge. ning loomulikult ei tule läbirääkimistest midagi välja kuni putin tajub, et tal ei ole gesellschafti ega protestantlikku eetikat.

Isidore Auguste Marie François Xavier

auguste comte'd teatakse sotsioloogia isana. aga ei tea, kas ta oligi natuke kaunishing või sattus ta omaenda positivistlikest ideedest hullustusse.
igatahes kui ta oli terve elu ajanud juttu, et ühiskonnaelus kehtivad samasugused loodusseadused nagu looduses ja pühendus nende väljaselgitamisele, siis pärast oma naise luuletaja clotilde surma hakaks ta arvama, et maailm väärib positivistlikku sekulaarset religiooni, mis oleks teaduspõhine ja kummardaks väärtusi, mis ühendavad tervet inimkonda.
ehk et kõigepealt uurime välja kõik ühiskonnas kehtivad loodusseadused ja siis teeme ühiskonna nende seaduste alusel korda nii et kõigil hakkab hea. ja ilmselgelt ühiskond vajab religiooni.
religiooni nimeks sai religion de l'humanite. religiooni juurde kuulusid rituaalid, sakrament, preestrid, uus kalender, uued pühakud jne.
humanismireligiooni kolm sammast olid altruism, kord ja progress.
sakramendid olid introduktsioon (nimepanemine), admissioon (haridustee lõpetamine), destinatsioon (karjäärivalik), abielu, pensileminek (vanuses 63), separatsioon (viimne võidmine) ja inkorporatsioon (3 aastat peale surma imendumine ajalukku).
suur olend, keda kummardada, oli kõikide inimeste üldkogum. sealhulgas ka surnud inimesed kuulusid sellesse. aga mõned destruktiivsed olendid ei kuulunud (nr napoleon ja kristus).
comte ise hakkas loomulikult ülempreestriks.

ma ei unusta seda kunagi

läksin laupäeva hommikul kell 9 regent parki jalutama. seal oli toimumas mingi british heart associationi heategevusjooks. inimesi tuli sinna muudkui juurde.
jalutasin sealt edasi. läksin jalutasin väikse tiiru regent parki inner circle'sse. seal oli purskkaev ja vabaõhuteater (kus mängiti muuhulgas laulurästa tapmise lugu). ja oli ka avalik kemmerg. astusin ka sealt läbi. kemmergus kraanikausi eest ajas üks vanem neegrihärra habet. ma luban, et ma ei unusta seda kunagi.

londoni lahistel linnalahirongis

niisiis soidan londoni lahistel linnalahirongiga.
peale tuleb kamp keskealiseid harrasid. kaks tykki istuvad minu vastu. raagivad suvemajade ostmisest ja veel siit sealt. yks hetk yks kysib teiselt:
- your wife has been alway so serious, does she have a sense of humour?
- oh yes, she does
- that's interesting, i am just asking because i have never seen her smiling
- oh yes, she actually does have a sense of humor
- oh really
- yeah
- wow
- that's right

kuidas berkeley kuulsaks sai

kui hrustsov oli beria maha lasknud, siis saadeti kõigile suure nõukogude entsüklopeedia tellijatele teatis, et kolm beria kohta kirjutatud lehekülge tuleb entsüklopeediast välja lõigata. ning asemele panna järgmised leheküljed:
piiskop berkeley - niiöelda immaterialismi teooria rajaja, kes kirjutas raamatu sellest, et materiaalseid objekte (laudu, toole jne) ei ole tegelikult olemas. et kõik on vaid kujutelm meie meeltes.
friedrich wilhelm von bergholz - oli holstein-gottorpi hertsogi õukondlane, kes saatis hertsogi tema reisil venemaale 1727 aastal.
beringi laht - eksole, see meri või laht kusagil alaska ja tšukotka vahel.