ma näen tihti unes ühte allakäinud puitmajadest ümbritsetud linnaväljakut. unes on muidugi majad päris mahajäetud, siin-seal veel mõned elanikud sees. majad on värvimata ja lagunemas. plats on justkui elust tühjaks nõrgumas. viimased tilgad kukuvad veel tilks ja tolks. seal tekib natuke umbes sama tunne, et kui läheks macchupicchule ja seal veel mõni viimane indiaanlane sügaks kõhtu ja pikutaks.
nüüd sellel pildil ei ole puitmaju aga ma tunnen sellel platsil kõndides enamvähem sama tunnet. avastasin selle platsi 2004 aastal ja nüüd käisin jälle seal.
No comments:
Post a Comment