kuidas jevtušenko kohtas kopenhaageni lennujaamas hemingwayd

kord oli jevgeni jevtushenko kopenhaageni lennujaamas. enda sõnutsi oli ta seal palju kohvi joonud. ning korraga nägi ta hemingwayle väga sarnast meest. mehel olid jalas räpased-rasvased püksid, tema nägu oli tuulest parkunud, tema seljas lehvis roheline parka, tema käed olid armilised. ta oli justkui äsja laevalt maha astunud. mees astus pika sammuga läbi lennujaama koridoride ning tema järel õõtsus reaalsus nagu lainetus. 

mees läks lennujaama baari ja tellis viina. baarmen pakkus ka toonikut aga hemingwayle sarnane mees keeldus sellest otsustavalt. mees nööpis krae lahti ja kulistas viina. 

pärast selgus, et see oligi hemingway.

jevtushenko oli nii rabatud, et kirjutas sellest luuletuse.

jaan unduski kaks ülo tuuliku lemmiklauset

1. lause

kõikides võõrastes jaamades, kui mind saadetakse või mul tuleb käes hoida paberisse mähitud lilli, vaatan alati vargsi tõmbetuuliste perroonide lõppu, ja ma olen selliselt tamsalu, kiltsis ja rakkes näinud üksinda, kellestki tundmata külmetamas leonid leonovit, halldor laxnessi ja willian saroyjani.

2. lause

rakvere jaamas muuseas tõmbas 1972. aasta oktoobris üksinda suitsu voltaire, ja ta ei läinud leningradi rongile, sest ootas hobuseid, ja kellelgi ei tulnud pähe talle öelda, et ajad on muutunud, teda ei tundnud keegi, isegi kohaliku kek-i mitmekordselt premeeritud mälumängurid, kes viiekesi sõitsid tööalasele komandeeringule ermitaaži, et nädala ajaga pähe õppida kõik seal olevad maalid.

carl gustav jungi rooma-probleem

carl-gustav jung pidas roomat nii pühaks paigaks, et hoidus oma elu jooksul sinna minemast. nagu ta ütles: "mulje sellest linnast ületaks mu vastuvõtuvõime". 

ja seletas lähemalt: "mind on alati imestama pannud inimesed, kes reisivad rooma nagu näiteks pariisi või londonisse. kahtlemata pakub rooma nagu iga teine linn esteetilist naudingut, ent kui te tunnetate enda ligiduses mingit võimsat vaimu, kui te igal sammul kohtate midagi teile lähedast ja salajast, kui siinsamas, müüritüki juures, või seal, samba kõrval, heiastuvad teile tuttavad näod, siis on tegu hoopis teise asjaga".

vanuigi otsustas jung end kätte võtta ja rooma siiski minna. ta läks piletikassasse aga minestas seal. siis ta loobus oma plaanist.

ado grenzteini antisemitismist

teadupärast muutus ado grenztein oma elu lõpupoole suureks juudivihkajaks. mäletatavasti pariisis oli tema naabriks üks juudi noormees ja grenztein puuris seina sisse augu, et vaadelda, mis nurjatuid asju noormees teeb.

aga ühtlasi lubas ta kirjutada raamatu, kus 200 argumendi varal tõestatakse, et jaan tõnisson on juut. 

hugo raudsepa tegelik nimi

 hugo raudsepa täielik nimi oli viktor paul hugo raudsepp.

batalist verestšagini kurb lõpp

vassili verestšagin (1842-1904) on kahtlemata üks tuntumaid bataliste. batalism tähendab lahingumaalimist. verestšagin on ka maailma suurimate maalide looja. ta tahtis olla batalist, sest tahtis näidata maailmale sõjakoledusi ja veenda inimkonda sõdasid lõpetama. perestšagin oli vene-jaapani sõjas soomuslaeva petropavlovsk pardal parasjagu taaskord maalimas, kui laev sai tabamuse ja läks põhja.