ooniksi ja vahtriku duell

ükskord 1886. aastal kui priidik andevei (haljava kooli õpetaja), karl ooniks (aruküla kooli õpetaja), jakob hermann vahtrik (raamatukaupmees) ja eduard vilde (tulevane kirjanik) harju-jaanis prassisid ja kaarte mängisid, läksid ooniks ja vahtrik tülli. ooniks kutsus vahtriku duellile. 

kuna aga oli ainult üks püss, siis pidid nad laskma kordamööda. vahtrik lasi esimesena aga lasi õhku. selle peale vihastas vilde ja kutsus ise vahtriku duellile. 

siis aga sai purjus ooniks püssi enda kätte ja hakkas huupi paugutama. 

kuidas nõbud eduardid uisutamas käisid

eduard vilde ja eduard bornhöhe emad olid teatavasti õed. ja mõlemad eduardid armastasid noorena uisusporti.

ainult et eduard vilde käis uisutamas schnelli tiigil. ning lõpetas uisutamise kohe, kui kenad neiud silmapiirile ilmusid. läks nende juurde juttu ajama.

eduard bornhöhe aga armastas uisutada merejääl. ükskord juhtus nii et ta sattus liikuvale jääpangale. ning tuul viis selle aegna saare taha. õnneks oli aegna saare taga parasjagu seilamas üks inglise laev, kes noore kirjaniku üles korjas ja kaldale tõi.

lõunaküla

lihtsalt võib juhtuda, et inimesed unustavad lõunaküla ära. tegelikult küla ajalugu puha actionit täis.

lõunaküla asub siis naissaare lõunaotsas. üldiselt teatakse, et seal on krimmi sõja ajal surnud prantslaste haud. 

vähem mäletatakse seda, et lõunakülas kuulutas 17. detsembril 1917 anarhosündikalist tsaari mereväe laeva "petropavlovsk" staabikirjutaja stepan petritshenko välja naissaare soldatite ja ehitajate nõukogude vabariigi. 

projektis osales 80-90 madrust ja väidetavalt 200 saareelanikku. iseend määras petritshenko rahvakomissaride nõukogu esimeheks. valitsuses olid veel sõja- ja mereasjade rahvakomissar, siseasjade rahvakomissar, tööasjade rahvakomissar, rahanduse rahvakomissar, tervishoiu rahvakomissar ning hariduse rahvakomissar. 

vabariigi lipul oli vikat ja oda ristatud, pealuu, ristatud kondid ning kiri "surm pursuidele". hümniks oli internatsionaal. 

veebruaris 1918 tulid sakslased ja petritshenko põgenes. läks kroonlinna, kus ta algatas teatavasti kroonlinna mässu. 

sinnasamasse naissaare lõunakülla saabusid IIMS ajal aga soome ja saksa sõdurid. naissaar oli hea vaikne koht IIMS möödasaatmiseks. soomlased leidsid aga ühest lõunaküla majast jahu ja hakkasid puskarit ajama. suure joomingu käigus põletasid nad sakslaste raudtee depoo koos veduriga maha. sakslased said vihaseks ja tulid asja uurima. soomlased ütlesid, et nemad ei tea midagi.

ja kui puskarit ei olnud, siis joodi õlut ja kakeldi. kaklus algas tavaliselt sellest, et sakslased ärplesid, et nad on terve euroopa ära vallutanud. soomlased osutasid aga alati, et soomet pole vallutatud. ja siis algas kaklus. 

üks probleem oli see, et järgmisel hommikul olid mehed rivis siniste silmadega. teine moment oli see, et vastavalt ohvitseride koodeksile tohtis sõdur lüüa ainult sõdurit ja ohvitser ohvitseri. sakslased olid väga nördinud, et soomlased sellest koodeksist lugu ei pidanud. 

peter steele

peter steele ehk petrus thomas ratajczyk oli poola immigrantide järeltulija, sündis new yorkis. üldiselt tuntakse teda type o negative järgi. aga tegelikult oli ka tema kaheksakümnendate bänd carnivore täiesti epohhiloov. ta tegelikult ei elatanudki end muusikaga ära, vaid töötas pargihooldajana brooklynis. kui ta type o negativega kuulsaks sai, siis kutsuti ta playgirl ajakirja modelliks. ta oli 2,03 pikk, käis jõusaalis, üleni gooti ja oli ilmselgelt hea materjal. 

pärast ajakirja avaldamist sai ta teada, et playgirl ostjate seas oli vaid 23% naisi. ja oli sellest ülimalt nördinud.

ajakiri soviet life 1986 a veebruarinumber

nsvl usa saatkond andis välja ingliskeelset ajakirja "soviet life". 1986 a veebruarinumbris oli 10 lk pikkune lugu pealkirjaga "rahu ja küllus pripjatis". pripjat olevat endast siis kujutanud kosmopoliitset idülli. nagu kirjutati: "praegu koosneb linna elanikkond rohkem kui kolmekümnest rahvusest üle nõukogude liidu" ja "tänavad on lillepeenardega ääristatud. kortermajad seisavad männisalude keskel. igal elamurajoonil on oma kool, raamatukogu, poed, spordirajatised ja mänguväljakud. hommikul ei kohta siin palju rahvast. vaid nooremapoolsed naised lapsevankritega, kes kuhugi ei kiirusta".

ja et kui linnas üldse on probleeme, siis see on see, et uute elanike jaoks on vähe ruumi "pripjatis on praegu beebibuum" ütleb linnapea. "oleme küll ehitanud kümnete kaupa lasteaedu ja lastesõimi, ja uued on peagi valmimas. aga sellest ei piisa vajaduse rahuldamiseks."