pullapää monumendi tegelik tagamaa

paljud flanöörid on imestanud, et miks ometi on pullapääl monument aleksander kolmandale. et kuna haapsalu puhkajad käisid pullapääl hängimas ja aleksander III ise olevat seal lõkkes kartuleid küpsetanud, et siis sellepärast tehtigi monument? 

tegelikult sai lugu alguses 17 oktoobril 1888. tsaariperekond oli rongiga krimmist tagasiteel peterburgi. ning rong oli parasjagu harkovi lähedal borki küla kandis. korraga juhtus õnnetus ja rong sõitis kraavi.

asi oli selles, et sellele rongile oli ette pandud kaks vedurit - üks kaubeveoks max kiirusega 58 km/h ja teine reijateveo vedur max kiirusega 82 km/h. 

kella 14.14 paiku oli rong lähenemas borki külale kiirusega 68 km/h. kuna kaks erinevas taktis töötavat vedurit tekitasid hullu vibratsiooni, siis hakkas see vibratsioon relsse lõhkuma. relsid lagunesid alt ära ja rong sõitis kraavi. raudteetamm oli selles kohas 10 meetri kõrgune. 

tsaariperekond oli parasjagu kell 14.14 hommikusööki söömas. kaaskond koosnes umbes 20 inimesest. tsaarinna maria fjodorovna kirjeldas, et oli olnud kolm pauku ning kolmanda paugu ajal pani ta silmad kinni. olevat olnud selline maavärin justkui viimsepäeval. ning korraga oli vaikus. tsaarinnal oli tunne, et kuna on selline vaikus, siis järelikult on kõik surnud. kui ta silmad lahti tegi, siis selgus, et nad mõlemad tsaariga olid laua alla kukkunud. aga tsaariperekond jäi üldjoontes terveks. teistes vagunites sai surma 21 inimest. 

otsustati, et sellise imelise pääsemise korraldas jumal ise. ning hakati kõikjale üle tsaaririigi templeid ja mälestussambaid ehitama. ja siis ehitati ka pullapääle see monument, sest neil meenus, kuidas tsaar vanasti oli pullapääl käinud kartuleid lõkkes küpsetamas. 

üleüldse tekkis suur tänutunne ja sentiment teemal, et tsaar ja tsaariperekond on elus ja et seda tuleb tähistada. ka toompeal asuv nevski katedraal valmis selle sentimendi laines.

ps. selle sentimendi tuules valmis narvas 1913. aastal romanovitele pühendatud haigla. haigla fassaadil on siiamaani inkrustreeritud pühendus romanovitele. 1913 oli oluline, sest romanovitel sai 300 aastat troonil oldud.

pps. ja kui narvas 2013. aastal psühhiaatriakliinik avati, siis ka see on põhimõtteliselt nagu romanovite 400 troonilolemise aastale pühendatud. ehkki fassaadil midagi otseselt sellist kirjutatud ei ole. 

joseph smithi traagilisest surmast

no et kui me tänaval näeme neid mustadel ülikondades nimesiltidega eesti keele selgeks õppinud utahne (st utah osariigi elanikke), siis on nad ju malbuse enda kehastus.

aga tuleb välja, et viimsepäeva pühakute kirik ise ei ole üldse sündinud malbuses vaid hirmsates intriigides, veres ja raevus. oma eksistentsi alguspäevadel pidasid mormoonid maha koguni kolm sõda ning nende armee oli umbes nagu neljandik usa armeest.

et asjast lühemalt rääkida, siis 1839. aastal saabus ühte pisikesse illinoisi osariigi linna joseph smith oma järgijatega. nad pagesid religioosse tagakiusamise eest, sest puritaanid ei tahtnud hästi tolereerida mitmenaisepidamist. linna nimi oli varasemalt olnud indiaanipäraselt quashqema. seejärel 1832 aastal nimetati linn venus'eks ning 1834 commerce'ks. joseph smith suutis saada selle linna linnapeaks ja nimetas linna ümber nauvoo'ks. 

vahelepõikena olgu öeldud, et linnapeaks sai joseph smith just seeläbi, et viimsepäeva pühakud kõik üksmeelselt käisid hääletamas ja andsid oma hääle smithile. tavapärane võitlus demokraatliku ja viigide partei vahel jäi ära, need parteid said vastavalt teise ja kolmanda koha linnapeavalimistel.

ja veel ühe vahelepõikena olgu öeldud, et smith kandideeris samal aastal ka usa presidendivalimistel. või vähemalt jõudis oma kandidatuuri üles panna. muuhulgas oli tema valimisplatvormi kriminaalpoliitika reformina ette nähtud piibellik doktriin kriminaalidele - "mine ja ära tee enam pattu".

niisiis. reaktsioonina smithi linnapeaks saamisele asutasid mittemormoonidest linnaelanikud ajalehe nauvoo expositor. ajalehe esimeses numbris kritiseerisid nad joseph smithi mitmenaisepidamise pärast ja süüdistasid teda kavatsuses hakata teokraatlikuks kuningaks. 

selle peale lasi smith purustada selle ajalehe trükipressi. seda ajalehte siis ilmuski ainult see üks eksemplar. 

trükipressi lõhkumise järel läks tänavatel suuremaks mässuks ning illinoisi kuberner süüdistas linnapead mässu õhutamises. sellepeale kutsus joseph smith relvile nauvoo leegioni, mis siis oli nagu mormoonide enesekaitseüksus ja juba lahingutes karastunud. aga ise põgenes osariigist.

kuna kohtuasi oli juba alustatud ja joseph smithi vennad olid vangistatud, siis tuli ka smith ise lõpuks osariiki tagasi. kartaago (ingl k carthage) linn, kus kohtumõistmine toimus, oli paarkümmend kilomeetrit nauvoost eemal. hakkas siis vanglas kohtuistungit ootama. 

kui nad siis rahumeeli vanglas istusid ja kohtupidamist ootasid, ründas 200-pealine mormoone vihkav jõuk seda vanglat. no see vangla ei olnudki eriline vangla. oli selline tavaline kivist kahekordne maja. smith ise arvas alguses, et tema leegion tuli teda vanglast vabastama aga pidi pettuma.

jõuk oli püssirohuga enda näod mustaks võõbanud ja tungisid niisiis 27 juunil 1844 majja. vangivalvuritel oli suht suva sellest rünnakust ja nad moe pärast lasid paar lasku õhku et imiteerida rünnaku tõrjumist.

joseph smithil oli tegelikult vanglasse püstol smugeldatud ja ta tulistas enda ründajaid ning seejärel hakkas teise korruse aknast põgenema. teda jõuti tulistada kolm korda nii et aknast alla kukkudes võis ta juba surnud olla.

joseph smith maeti küll sinnasamma nauvoosse aga mormoonid said aru, et neid eriti ei armastata.  mormoonide teine probleem oli smithi järglase ehk uue kirikujuhi valimine. lõpuks läksidki nad tülli, kirik jagunes kolmeks ning need, kes uskusid, et joseph smithi poeg on tõeline kirikujuht, läksid utah'sse elama.

kuidas pjotr jakovlevitš hullumeelseks tunnistati ja koduaresti pandi

nimelt oli lugu nii, et filosoof pjotr jakovlevitsh tšaadajev vaatles seda venemaa elu ja kirjutas aastal 1836, et venemaa ei ole inimkonnale mitte midagi väärtuslikku andnud. tsaar nikolai I kuulutas tšaadajevi seepeale hullumeelseks, pani ta koduaresti ja käskis hulluarstidel teda iga päev visiteerida ning tema seisundit kontrollida.

orlando figesi raamatust

orlando figes on saanud maha suurepärase raamatuga vene kultuurist. 

muuhulgas kirjeldab ta peterburis aset leidnud tohutut prassimist. kuna oli tarvis näidata, et sul ei ole millestki puudus ja et sul käivad külalised, siis lastigi külalistena sisse suvalisi inimesi. no lasti sisse siis, kui külalised vähegi tõlla moodi asjaga saabusid. 

krahv razumovski armastas väga malet. ja ükskord tuli tema prassimisele üks ohvitser, kes ka armastas väga malet. ohvitser jäi razumovski juurde kuueks nädalaks ja nad mängisid lakkamatult malet. kui ohvitser lõpuks ära läks, siis razumovskile jõudis kohale, et ta ei saanudki teada ohvitseri nime.

eisensteini film revolutsioonist

teatavasti ründas oktoobrirevolutsiooni ajal talvepaleed paarsada madrust. ning paugutamist eriti ei olnud. kui eisenstein 1928. aastal aga hakkas oma oktoobrirevolutsiooni filmi tegema, siis kutsus ta kohale ligi 5000 punaarmeelast. ja need võtsid oma relvad terava moonaga kaasa. ja laadisid oma relvad. ja hakkasid võtete ajal päriselt tulistama. vähe sellest, et palju inimesi sai viga, nad lasid puruks ka 18. sajandi legendaarsed sevrese vaasid.

ahmatova teine abielu

anna ahmatova teine mees oli teatavasti tuntud assüroloog, sumeroloog ja gilgameši uurija voldemar šileiko. probleem oli aga selles, et šileikol oli ka koer. bernhardiin. ning nõukogude petrogradis polnud kellelgi süüa. šileiko ise sai mingi näljapajuki kuna oli ermitaazhis abitööline aga kommunistid ei lubanud ahmatoval töötada ja süüa ka ei andnud. 

ahmatova läks gorki juurde küsima, et äkki gorki sebib talle töökoha. gorki aga näitas ahmatovale vaid oma idamaiste vaipade kogu.

kuidas seletada kirjandustunnis tema krahviliku kõrguse mõttemaailma

1. tolstoi oli tegelikult otsapidi volkonskite sugulane ning dekabrist mihhail volkonski oli üleüldse sõja ja rahu kirjutamiseks inspiratsiooni allikas

2. see ei seganud tolstoil 1855. aastal kaardimängus volkonskite mõisa nimega jasnaja poljana maha mängida

3. mis omakorda ei seganud tolstoid end erakordseks inimeseks, geeniuseks ning ajaloo suurimaks kirjanikuks pidada

4. tolstoi kuulus sellesse aadelkonna osasse, kes tundis talupoegade ees võlatunnet. võlatunde leevendamiseks pani ta aegajalt talupojasärgi selga ja läks heina tegema. 

5. ehkki tal oli talupojasärk seljas ja hang või vikat käes, tundsid talupojad ta ära ja kummardasid tema ees maani

6. suur võlatunne talupoegade ees sai osaliselt lisa ilmselt sellest, et tolstoi vahetpidamata talupoegade naisi põrutas

7. mis omakorda ei seganud teda kõige kõrgemaks väärtuseks seksuaalset abstinentsi pidamast ja seda teistele alatasa jutlustamast ning mis omakorda ei seganud teda oma naisele 13 last tegemast

8. pärast heinamaal vikatiga vehkimist läks tolstoi siiski õhtuks aadelkonna sekka ballile ning võttis talupojasärgi seljast ära

9. tolstoi jaoks oli surm väga tähtis küsimus. ta arutas alatasa, et kuidas see on ja et kas talupojad surevad teisiti kui aadlikud. ja et mida tema surivoodil mõtleb ja ütleb. kui tshehhov 1897. aastal taaskord tuberkuloosiga haiglas oli, siis tolstoi arvas, et nüüd on ta suremas ja läks haiglasse teda vaatama. tahtis arutada temaga surma üle. tshehhov aga viskas haiglas nalja, sülitas verd õlleklaasi ning ei tahtnud üldse pühaliktõsisel moel surmast rääkida. tolstoi oli pettunud.