no et kui me tänaval näeme neid mustadel ülikondades nimesiltidega eesti keele selgeks õppinud utahne (st utah osariigi elanikke), siis on nad ju malbuse enda kehastus.
aga tuleb välja, et viimsepäeva pühakute kirik ise ei ole üldse sündinud malbuses vaid hirmsates intriigides, veres ja raevus. oma eksistentsi alguspäevadel pidasid mormoonid maha koguni kolm sõda ning nende armee oli umbes nagu neljandik usa armeest.
et asjast lühemalt rääkida, siis 1839. aastal saabus ühte pisikesse illinoisi osariigi linna joseph smith oma järgijatega. nad pagesid religioosse tagakiusamise eest, sest puritaanid ei tahtnud hästi tolereerida mitmenaisepidamist. linna nimi oli varasemalt olnud indiaanipäraselt quashqema. seejärel 1832 aastal nimetati linn venus'eks ning 1834 commerce'ks. joseph smith suutis saada selle linna linnapeaks ja nimetas linna ümber nauvoo'ks.
vahelepõikena olgu öeldud, et linnapeaks sai joseph smith just seeläbi, et viimsepäeva pühakud kõik üksmeelselt käisid hääletamas ja andsid oma hääle smithile. tavapärane võitlus demokraatliku ja viigide partei vahel jäi ära, need parteid said vastavalt teise ja kolmanda koha linnapeavalimistel.
ja veel ühe vahelepõikena olgu öeldud, et smith kandideeris samal aastal ka usa presidendivalimistel. või vähemalt jõudis oma kandidatuuri üles panna. muuhulgas oli tema valimisplatvormi kriminaalpoliitika reformina ette nähtud piibellik doktriin kriminaalidele - "mine ja ära tee enam pattu".
niisiis. reaktsioonina smithi linnapeaks saamisele asutasid mittemormoonidest linnaelanikud ajalehe nauvoo expositor. ajalehe esimeses numbris kritiseerisid nad joseph smithi mitmenaisepidamise pärast ja süüdistasid teda kavatsuses hakata teokraatlikuks kuningaks.
selle peale lasi smith purustada selle ajalehe trükipressi. seda ajalehte siis ilmuski ainult see üks eksemplar.
trükipressi lõhkumise järel läks tänavatel suuremaks mässuks ning illinoisi kuberner süüdistas linnapead mässu õhutamises. sellepeale kutsus joseph smith relvile nauvoo leegioni, mis siis oli nagu mormoonide enesekaitseüksus ja juba lahingutes karastunud. aga ise põgenes osariigist.
kuna kohtuasi oli juba alustatud ja joseph smithi vennad olid vangistatud, siis tuli ka smith ise lõpuks osariiki tagasi. kartaago (ingl k carthage) linn, kus kohtumõistmine toimus, oli paarkümmend kilomeetrit nauvoost eemal. hakkas siis vanglas kohtuistungit ootama.
kui nad siis rahumeeli vanglas istusid ja kohtupidamist ootasid, ründas 200-pealine mormoone vihkav jõuk seda vanglat. no see vangla ei olnudki eriline vangla. oli selline tavaline kivist kahekordne maja. smith ise arvas alguses, et tema leegion tuli teda vanglast vabastama aga pidi pettuma.
jõuk oli püssirohuga enda näod mustaks võõbanud ja tungisid niisiis 27 juunil 1844 majja. vangivalvuritel oli suht suva sellest rünnakust ja nad moe pärast lasid paar lasku õhku et imiteerida rünnaku tõrjumist.
joseph smithil oli tegelikult vanglasse püstol smugeldatud ja ta tulistas enda ründajaid ning seejärel hakkas teise korruse aknast põgenema. teda jõuti tulistada kolm korda nii et aknast alla kukkudes võis ta juba surnud olla.
joseph smith maeti küll sinnasamma nauvoosse aga mormoonid said aru, et neid eriti ei armastata. mormoonide teine probleem oli smithi järglase ehk uue kirikujuhi valimine. lõpuks läksidki nad tülli, kirik jagunes kolmeks ning need, kes uskusid, et joseph smithi poeg on tõeline kirikujuht, läksid utah'sse elama.
No comments:
Post a Comment