Thursday, August 18, 2022

polkovnik benkovski projekt

hiina qingi dünastia kokkuvarisemise ja vene revolutsiooni aegu õnnestus vene valgetel polkovnik semjonovi juhtimisel luua läänepoolses mongoolias iseseisev riik. sellest pidi saama konstitutsiooniline monarhia. nad pidid ühtlasi ka ülejäänud mongoolia ära vallutama. 

plaane peeti tšitas, kus ühtlasi töötati ka välja suur-mongoolia lipu ja vapi kavand. kirjutati ka mongoolia iseseisvusdeklaratsioon. 

polkovnik benkovskile tehti ülesanne viia lipp, vapp ja iseseisvusdeklaratsioon pariisi versailles konverentsile. talle anti mongoolia saatkonna avamiseks pariisis ka hunnik raha kaasa. 

see oli ka viimane kord, kui polkovnik benkovskit nähti.

pjotr badmajevi projekt

1893. aastal esitas ristitud burjaat pjotr badmajev aleksander III-le dokumendi nimega "mongoolia, tiibeti ja hiina liitmisest venemaa külge". mõte oli selles, et ta nägi hiina riigi kokkukukkumist ja kartis, et lääneriigid hakkavad hiinas domineerima. ta nägi ette laamade äraostmist, mongolite relvastamist, pekingisse vene saatkonna loomist, kes siis lõpuks tuleks välja pekingi sooviavaldusega liituda venemaaga. 

nagu badmajev tsaarile kirjutas: "eurooplased ei tea veel, et hiinlastel on ükskõik, kes neid valitseb. ja et nad on täiesti ükskõiksed selle suhtes, mis rahvusesse kuulub dünastia, kellele nad erilise vastupanute alistuvad". 

välisminister witte arvas, et see on nii uus idee ja et selle eduvõimalusse on raske uskuda.

sellegipoolest andis tsaar projekti elluviimiseks 2 miljonit rubla kullas. 

badmajev ehitas selle raha eest endale tšitasse kivimaja.

feng yuxiangi projekt

qingi dünastia kokkukukkumise aegu kerkis skeenele hiina kindral feng yuxiang (1882-1953), kes oli 32-aastaselt radikaalseks metodistiks hakanud. olla näidanud üles suurt sallimatust budistide ja taoistide suhtes. oma sõdureid sundis ta aga õhtuti psalme lugema. ristis ta aga neid nii, et pani sõdurid ritta seisma ning kastis neid tuletõrjepritsist.

Sunday, July 31, 2022

kuidas tshaikovski korduvalt oma elus tormi kätte jäi

 mäletatavasti oli tshaikovskil haapsalusse puhkama tulles raha ainult kolmanda klassi pileti jaoks ja ta pidi koos oma vendadega kügelema terve reisi peterburist haapsallu laevatekil. sai räigelt märjaks ja külmetas.

ja kui ta siis teinekord pariisis turgenevi girlfriendile pauline viardot'le külla läks, siis ta jäi jälle otrmi kätte ja kohale jõudes tilkus hirmsasti. pauline viardot aitas tal end kuivatada ja soojendada. ehk nagu tshaikovski ise ütles "tegid asjaolud nende tutvumise lihtsamaks".

nend eomavaheline vestlus aga kujunes nii kirglikuks, et tshaikovski olevat kaksteist korda pauline viardot' käsi suudelnud.

ja veel natuke ka turgenevi surmast

praeguseks on tuvastatud, et turgenevil oli mingi selgrookasvaja. omal ajal aga seda ei teatud. turgenev oli täitse viletsas seisus, jaksas vahest vaid karkude najal seista. ja muidu oli haigevoodis. hakkas kirjutama oma haiguse kohta päevaraamatut "minu surmaregister".
kohale kutsuti erinevaid arste. pariisi neuroloog jean-martin charcot diagnoosis podagra põhjustatud südamehaiguse ja määras raviks paquelini masina kuuri. mis tähendas elektrishokiteraapiat.
teine arst paul segond soovitas maaõhku ja käskis kanda pulvermacheri vööd. see oli vask- ja tsinklülidest seade, mis ka lasi turgenevile elektrit keresse. 
keegi kolmas arst soovitas probleemsete kehaosade torkimist nõeltega.
shveitsi arst francois-sigismond jaccoud soovitas piima juua. 
vene arst bertenson käski ka tal piima juua. 
1883. aastal tehti turgenevile operatsioon. seitse erinevat arsti olid (valesti) hinnanud, et tal on alakõhus närvikasvaja. kuna turgenevil eeldati olevat südameprobleemid, siis operatsioon tehti ilma tuimestuseta. aga valu leevendamiseks külmutati turgenevi kõhtu eetriga. turgenev ise ütles, et selline tunne oli nagu noaga oleks banaani lõigatud. 
turgenev tahtis et teda maetaks venemaale kas pushkini jalgade ette või belinski kõrvale. kummakski variandiks ei olnud ruumi. siis plaaniti, et belinski kaevatakse välja ja maetakse koos turgeneviga kuhugi teise kohta. sellega aga ei olnud belinski lesk nõus.
lisaks oli turgenev nõudnud, et kui tema surnukeha rongiga venemaale veetakse, et siis peab talle selleks ajaks sõrme panema pushkini sõrmuse. pushkini sõrmuse omanik pavel žukov aga keeldus sõrmust loovutamast. 
senikaua ootas turgenevi surnukeha pariisis vene kiriku keldris.
kui lõpuks logistika paika oli saadud, tehti turgenevile eraldi vagun, mis ühendati tavalise reisirongi külge. igas jaamas hakkasid siis nii kohalikud linnaisad kui ka rahvamass pärgade ja kõnedega turgenevi rongi ootama. 
kuna turgenev oli liberaal,siis tsaari-venemaal muututi nende rahvakogunemiste osas murelikuks. kovnos näiteks pani tsaaripolitsei raudteejaama kogunenud inimesed jaamahoonesse luku taha. rahvas oli seal terve öö ja siis murdsid jõuga välja. 
kui turgenev oli lõpuks peterburis volkovo surnuaiale maetud, siis hüppas tema girlfriend pauline viardot pariisis aknast alla. aga jäi terveks ja elas veel 27 aastat.
seejärel hakati turgenevi testamentidega tegelema. turgenev oli ühe testamendi prantsuse keeles ja teise vene keeles kirjutanud ning need erinesid teineteisest. lisaks oli turgenev testamendis lubanud oma autoriõigused girlfriend paulinele aga surivoodil ühtlasi ka müünud autoriõigused kobeda raha eest ühele vene kirjastajale. 

Saturday, July 30, 2022

ja siis korraks ka flauberti surmast

flaubert oli pikk mees. 1,8 meetrit. kui ta suri, siis kirstumeistrid teadsid sellega arvestada. aga augukaevajad ei osanud arvestada. nii et kirst ei mahtunud auku. kuna aga tseremooniaga oli vaja edasi minna, siis jäi kirst nagu diagonaalis pea allapoole ja jalad ülespoole. roueni surnuaial ta nüüd puhkab sedasi.

paar sõna ka hugo surmast

victor hugo oli muidugi silmapaistvalt tagasihoidlik mees. kui ükskord arutati, et millisele pariisi tänavale panna pärast tema surma nimeks hugo ja lõpuks jõuti järeldusele, et pariis ise tuleb hugoks nimetada, siis hugo kommenteeris vaid tagasihoidlikult "see aeg tuleb, tõesti tuleb".

kui hugo 1885. aastal surema hakkas, kogunes tema maja ette päratu rahvasumm. hugo võttis suremiseks aega viis päeva, tõelisele romantismiajastu kangelasele kohaselt. rahvas muudkui ootas. hugo poetas iga natukese aja tagant mõne tsitaadi, mis lendas kohe eetrisse ajalehteses: "ma olen valmis", "teiega räägib surnud mees", "kui surm peaks saabuma, on ta teretulnud" jne.

hugo käskis end matta kõige lihtsamas külamehe kirstus. ainuke asi oli, et see kirst pandi pariisis triumfikaare alla kõrgele katafalgile, triumfikaar kaeti kangastega ja peale kirjutati suurelt victor hugo initsiaalid. ümber triumfikaare aga põlesid ööpäev läbi tõrvikud. mööda champs-elyseed aga müütasid tänavakaubitsejad hugo pilte, laululehti, surivoodistseene jne.

hugo oli esimene suurmees, kes maeti panteonisse ladina kvartalis ehk et hugo surm oli ettekääne, et vabariiklik valitsus sai panteoni üle võtta ja muuta ilmalikuks matmispaigaks. kui emile zola 1908. aastal suri, siis pandi ta panteonis samasse krüpti, kus oli hugo. nii nad kügelevad seal nüüd kahekesi.