Monday, September 27, 2021

briti kõige kuulsam päevik

briti kõige kuulsam päevik on samuel pepyse päevik. ta oli laevastikuametnik londonis ja pidas oma päevikut aastatel 1660 kuni 1669. tõenäoliselt pidas ta päevikut ainult iseenda jaoks ja kindlasti ei tahtnud ta, et tema naine seda näeks, sest päevikus kirjeldas ta ka kõiki oma abielurikkumisi (pmst ta ronis voodisse kõigiga, sh ka oma kolleegide emadega). 

ta kirjutas päevikusse ka seda, kuidas ta soetas kella, mis oli võimeline teda äratama. muuhulgas sattus ka nii, et ta on esimene britt, kes kirjeldas teejoomist. sir richard fordi kodus külas olles pakuti seda talle.

pepysel juhtus ka nii, et ta pandi korraks londoni towerisse vangi. piraatluse süüdistusega. nimelt olevat ta kaaperdatud hollandi laevadelt soomust teinud. aga ta vabastati siiski süüdistustest.

aga suurematest sündmustest kirjeldas ta suurt londoni katku (1665), inglise-hollandi sõda (1665), suurt tulekahjut (1666). 

ükskord 1669. aastal viis ta sünnipäeva puhul oma perekonna westminster abbeysse ja suudles seal surnud kuningannat (henry V naist catherini).

muide, kui oli 1666 suur londoni tulekahi, siis pepys kaevas maasse augu, pani sinna oma kulla, oma paberid ja suure ketta parmesani juustu. sest see juust oli nii väärtuslik. 

pepys käis ka teatris palju ja vaatas enamasti shakespeare'. ainult ühe erandiga nimetas ta shakespeare etendused jamaks (suveöö unenägu oli jama, 12 öö oli jama, henry VIII oli jama). ainult macbeth meeldis talle ja ta käis seda 9 korda vaatamas.

ükskord juhtus nii, et briti konsul alžeerias samuel martin saatis talle kingituseks lõvi. mingi aeg hiljem kirjutas pepys martinile lõvi kohta, et ta "on sama taltsas nagu ennegi ja pakub suurepärast seltskonda".

okei, nüüd ma jõuan selle tsitaadini kuhu ma tahtsin jõuda.

nimelt kirjutas ta ükskord oma päevikusse järgmist:

"kui läksin oma keldrisse sattusin jalgupidi suurde sitahunnikusse, millest järeldasin, et härra turneri ärimaja käimla on täis ja sealt valgub kõik minu keldrisse. see tegi mulle muret".

Sunday, September 26, 2021

revolutsioon 18. sajandi briti pargikujunduses

kusagil 18 sajandi esimeses pooles hakkas brittidele tunduma, et korrapärase ja sümmeetrilise pargi asemel on palju ägedam kaootiline ja metsik park. et oleks looduslik, oleks ajahambast puretud. näiteks võib tunduda, et serpentiini järv londonis hyde parkis on just selline looduslik veekogu. tegelt ei tuhkagi, inimese poolt loodud on see.

ja nii hakkas charles hamilton surreysse looma painshilli parki. mis on tänaseni säilinud, kaitse all, omapärane jne. istutas sinna kõikvõimalikke mere tagant toodud puid, ehitas gooti templi, bakkhuse templi, mõned sillad, mõned katakombid, mõned kaskaadid, ühe vesiratta, ühe sultani telgi ja ühe ermitaazhi. 

ermitaazhi ehk siis eremiidi maja. ta palkas ka aastapalgaga 100 naela ühe mehe, kes pidi siis vaikuses ja meditatsioonis elama seal majas seitse aastast. aga kolme kuu pärast lasti ta lahti, sest avastati, et mees käis salaja kohalikus kõrtsis joomas.

härra watson, tulge siia, mul on teid vaja

väidetavalt sündis esimene telefoni teel öeldud lause nii, et alexander graham bellil juhtus mingi õnnetus, mingi asi läks tal katki ja ta kutsus siis hr watsonit telefoni teel endale appi.

see thomas a watson (1854-1934) oli siis töötanud raamatupidajana, puusepana, poemüüjana ja sattus siis bostonis alexander graham belli abiliseks. 

kui bell firma maha müüs, andis ta osa müügitulust watsonile. watson oli vaid 27-aastane ja korraga päraturikas. 

no et mida sa teed, kui sa saad suure hunniku raha. watson tegi järgmist:

- läks ümbermaailmareisile

- siis õppis geoloogiat ja lõpetas ka ülikooli

- siis asutas laevatehas, kus oli lõpuks neli tuhat töötajat

- siis müüs tehase maha ja hakkas moslemiks

- siis hakkas edward bellamy järgijaks ehk bellamiidiks. see oli üks liikumine, mis keeldus kasutamast sõna "sotsialism" aga tahtis natsionaliseerida kõik eraomanduse. kuna sõna "sotsialism" ei tahtnud nad kasutada, siis nimetasid nad end natsionalistlikuks klubiks ning hiljem muutusid usa rahvaparteiks ehk populistide parteiks

- siis tüdines watson bellamyst ära ja läks inglismaale, hakkas näitlejaks. ning näitas üles ootamatut andekust. ta keskendus shakespeare rollidele ja esines palju kordi stratfordis

- kui ta ka näitlemisest ära tüdines, siis tuli tagasi ameerikasse, veetis meeliõilistava vanaduspõlve ja suri 80-aastasena.

üksikasju karl marxi intiimelust

kõigepealt tuleb arvestada sellega, kes lakkamatult kannatas furunkli käes. furunkel ei lasknud tal vahest töödki teha. oma kirjades engelsile kirjeldab marx oma furunkli käekäiku, et kas see läheb suuremaks või väiksemaks või kas liigub mööda tagumikku ühest kohast teise. mõnikord oli furunkel nii hull, et marx ei saanud ei seista ega istuda, pidi köökus olekus veetma oma päevi.

see furunkel ei takistanud marxi sellegipoolest oma teenijannale helene demuthile last tegemast. poiss sündis 1851 ja sai nimeks henry frederic demuth. 

hoolimata sellest, et marx oli alatasa võlgades pidas ta lisaks teenijannale ka sekretäri. meest kelle nimi oli friedrich ludwig wilhelm pieper. kuna aga marxi maja oli alatasa üle rahvastatud ja ka voodi oli tegelikult tol ajal luksusese, siis marx magas pieperiga ühes voodis.


Tuesday, September 21, 2021

maisi päritolust

maisiga pidi olema nii, et teadlased ei ole senini aru saanud, millest ja kuidas see aretatud on. küll aga on see esimene ja senini kõige mõjukam inimese poolt aretatud taim. kuni selleni välja, et öeldakse, et mitte inimene ei aretanud maisi, vaid mais aretas inimese.

ükskord 1969. aastal tulid teadlased illinoisi ülikoolis kokku, et pidada konverents maisi päritolu teemal ja jõuda mingite ühiste järeldusteni. juhtus aga nii, et keegi ei olnud nõus oma hüpoteesidest taganema, nad läksid seal tülli ja jätsid konverentsi pooleli.

Monday, September 6, 2021

birminghami seadused

birmingham on teatavasti heavy metali sünnilinn. 

kõrvalepõikena olgu öeldud, et ajakirjanikud on uurinud kaasaegset birminghami muusikaskeenet ja tuvastanud, et tänane birmingham ekspordib laia maailma igasugust muusikat aga heavy metalit peaaegu üldse mitte. no hea küll, napalm death ja judas priest veel eksisteerib. 

olen tähele pannud mõningaid seaduspärasid.

1. kui lasta youtubel järjest mängida metalit, siis varem või hiljem jõuab youtube oma algoritmiga black sabbathini

2. vanaks jäänud hevimehed, kelle peanupud kiilakad on, need kasvatavad oma maskuliinsuse tõestamiseks endale habeme. no et tõestada, et neil midagigi siiski kasvab.

3. needsamad vanaks jäänud ilma juusteta habemega hevimehed seovad endale pähe rätid. no selleks, et päikesepistet ei saaks. ja natuke nagu juuste aseaine on see rätt ka. 

4. see ei ole otseselt (kaudselt aga kindlasti) metal-kultuuriga seotud aga prantslastel oli juba enne heavy metali tulekut ütlus, et kui miski oli surmigav, siis selle kohta käis ütlus, et olla nagu birminghamist pärit, etre de birmingham. ja nüüd küsisin ma ühelt prantslaselt üle, et kas neil on selline ütlus ja ta vastas, et sellist ütlust neil tegelikult ei ole. nii et nüüd tuleb küsida, et kust bill bryson selle võttis ja et kuidas ta oma sõnade eest vastutada kavatseb.

Wednesday, September 1, 2021

uriel de costa vaimsest rännakust

uriel de costa (1585-1640) oli pärit porto juudi kogukonnast. kuna oli käimas kõva jesuiitlik kampaania, siis terve hulk juute lasid end üles kasvatada katoliiklasena. nii ka uriel. ja uriel pidi hakkama koguni katoliku vaimulikuks. 

ühel hetkel ta siiski andis järgi oma vere kutsele ja püüdis ladinakeelse piibli abil rekonstrueerida juutidele ettenähtud eluviisi. ta oli vahepeal ka juudi rahvusest tüdruku naiseks võtnud. portugalis polnud neil asu ja nad kolisid 1614 amsterdami ja sealt edasi hamburgi. 

hamburgis oli olemas juudi kogukond aga uriel de costale hakkas tunduma, et paljud juudiusu käsud on ebavajalikud. sest pärinevad talmudist aga mitte piiblist. ta kirjutas traktaadi "propostas contra tradition" ehk et teesid traditsiooni vastu. selle peale heideti ta hamburgi juudikogukonnast välja. 

kui de costa naine 1622 hamburgis suri, siis kolis de costa amsterdami. seal aga juba teati ette, et tegemist on ühe usulise ässitajaga. de costa üritas selgitada oma positsioone ja kirjutas traktaadi kus väitis, et kuna piiblis ei ole kusagil kirjas mitte midagi hinge surematusest, siis järelikult on hing surelik. lisaks juutidele ajas selline jutt närvi ka amsterdami kalvinistlikud linnaisad. nad lasid de costa raamatud põletada ja pagendasid ta utrechti. utrecht oli järelikult midagi sellist nagu hollandi siber. 

1629 võeti ta utrechti juudikogukonda vastu, kuid visati 1633 sealt välja korduvate toidueeskirjade rikkumiste tõttu. ta elas sõna otseses mõttes utrechti linnamüüri taga ja vaesus.

1639 oli de costa nii meeleheitlik, et palus talle andestada ja ta kogukonda uuesti vastu võtta. rabidest koosnev kohus otsustas vastata jaatavalt aga enne pidi talle antama 39 piitsahoopi ning kõik sünagoogi liikmed pidid temast sünagoogi ees üle astuma. 

de costa tegi selle protseduuri läbi aga ilmselt ei tulnud selle talumisega siiski toime. ta lasi end 1640. aasta aprillis püstolist maha. enne seda aga kirjutas ta valmis raamatu "exemplar humanae vitae" ehk "inimelu näide", milles ta seletas veelkord üle, miks tal kõigis nendes punktides õigus oli ja teised eksituses olid.