Tuesday, July 27, 2021

jakobsoni pinkidest

tartusse tähe tänavale paigaldati kolm pinki tähistamaks karl robert jakobsoni 180. sünniaastapäeva. 

ja on hea, et need tartusse paigaldati ja mitte kurgjasse. 

just sellest kurgjast ja vändrast ma tahangi rääkida. jakobsonil polnud vändraga suurt midagi pistmist. ta oli pärit tormast jõgevamaalt ja õppis-töötas valgas, tallinnas, peterburis. vändra kanti ostis ta talu ainult sellepärast, et ta oli põhimõttemees. tahtis tõestada ja näidata tervele eesti rahvale, kuidas õige talupidamine käib. ei ole tarvis olla selline põhimõttemees. 

pulmad

jakobson sebis endale läänemaalt pastoritütre julia thali. julia tegelikult ei tahtnud kurgjal elada, tahtis linnas elada. kui nad pulmad tegid, siis ei jõudnud pooled külalised kohale, sest ilm oli kole. keerasid poole tee pealt ringi ja läksid koju tagasi. 

talupidamine

tegelikult veetis jakobson enamuse aja linnas ajalehte toimetades ja jättis naise üksi koju talu pidama. naine oli maruvihane. arusaadav.

matused

jakobson siis ükskord suure külmaga tuli koju kurgjale talu ja naist vaatama ja kukkus läbi jää ja külmetas. ja suri. ning jälle. pooled inimesed ei jõudnud matustele kohale, sest oli külm ja lumi ja teed olid läbipääsmatud. matuselised keerasid otsa ringi ja läksid koju tagasi.

Monday, July 26, 2021

sigtuna värav mille saarlased tuuri panid

teatavasti põletasid saarlased tollase rootsi pealinna sigtuna 1187. aastal maha. täieliku üleoleku märgiks võtsid nad kaasa ka sigtuna väravad, mis olevat olnud vasksed. ning viinud need uude linna. mis siis mõne käsitluse järgi oli novgorod. aga oleks võinud olla ka nt uusikaupunkki. või vastseliina.

no igatahes kui rootsi kuningas gustav II adolf umbes aastal 1620 novgorodi rahuläbirääkimistele läks, siis leidis ta sealt ühe kiriku küljest suure vaskukse. gustav II adolf oli kindel, et see ongi see saarlaste poolt varastatud sigtuna uks ja käskis jakob de la gardiel see hingedelt maha tõsta ja rootsi viia. 

de la gardie oigas, et seda ei saa maha võtta, sest vene metropoliit käib sellest iga päev sisse ja välja. no et metropoliit paneks ju tähele, et ust ees ei ole. see argument ei töötanud - gustav II adolf oli endiselt endas kindel, et uks tuleb tagasi rootsi viia. 

siis rääkis de la gardie, et tegelikult on nad seal ju rahuläbirääkimisteks ja et venelased võivad pahandada, kui nende uks ära viiakse. ja et siis võivad läbirääkimised ummikusse minna. kuningas ikka ajas oma.

siis tulid venelased ja vandusid jumalakeeli, et see uks on tegelikult kreekast suure raha eest tellitud ja ei ole mitte sigtunast varastatud uks. 

ja siis viimane de la gardie ja venelaste viimane argument oli, et vastavalt rahulepingule ei tohi rootsi kuningas vallutatud aladel õigeusklikke kiusata. aga et kui kuningas ukse tuuri paneks, siis seda saaks käsitleda õigeusklikke kiusamisena. 

Monday, July 19, 2021

kuidas reinholdsohn endale naise võttis

olgem ausad, me ei tea tänase päevani, kuidas ja miks friedrich reinhold reinholdsohn oma nime kreutzwaldi vastu vahetas.

küll aga teame seda, et reinholdsohn elas tudengipõlves tartus ülejõel kivi tänaval tinavalaja staedleri majas. majanduslikes raskustes oli nii tinavalaja (sest keegi ei tahtnud eriti tina valada) kui ka reinholdsohn. aga tinavalaja abikaasa nimega anna siiski toitis reinholsohni igapäevaselt tee ja ühepajatoiduga. lõpuks oli reinholdsohn tinavalaja perekonnale hulga raha võlgu. tinavalaja perekonnal oli aga tütar, kellele polnud vaesuse tõttu võimalik kaasavara kaasa panna. nii tehtigi siis diil, et reinholdsohn võtab tinavalaja tütre marie elisabethi endale naiseks ja tinavalaja kustutab vastutasuks reinholdsohni võlad.

artur adson, siurulane

teatavasti tegid john lennon ja yoko ono oma legendaarse voodis istumise pildi adsoni ja underi analoogse pildi ajel.

on natuke varju jäänud aga see, et kui kirjandusrühmitus siuru oma avaürituse tegi 1917. aastal estonia teatris (kus loositi osaliste vahel välja tunniajane randevuu tuglase ja visnapuuga, kus loositi välja marta lepa juuksepats, ühe näitlejanna suudlus ja kus lõpuks tuglas nõmmel kolme männi vahel metsas ära eksis), siis vahetult enne ürituse algust alles taibati, et rühmituse liige artur adson pole üldse midagi kirjutanud ega avaldanud. adson siis viskas samal päeval võru keeles kaks rida: 

te olge tervitet
ke tulnu siiä täämba

Saturday, July 10, 2021

ülestähendusi jakob hurda eluloost

 1.

oma nime sai hurda perekond loomulikult selle järgi, et üks mõisnik vahetanud teise mõisnikuga ükskord jahikoera ühe eestlase vastu

2. 

jakob hurt tahtnud algul naiseks võtta carl oetteli pere vanemat tütart ernestinet. kui selgus, et vanem on juba ära lubatud, siis võttis noorema, adele eugenie.

3.  

hurt ise oli naise võtmise protsessis tagasihoidlik, näole ei julgenud anda ja ta pöördus eugenie poole kirja teel. eugenie vastas, et temasugune tagasihoidlik naisterahvas on üllatunud, nüüd toibub ja imestab, kuidas hurt naiste suhtes nii vähenõudlik mees on.

4.

ehkki adele eugenie isa oli sakslane ja ema šveitslanna, mõistis adele eugenie hurda rahvuslikke püüdlusi ja elas neile kaasa. adele eugenie nimetas õrnusehetkedel hurta "eestlaseks". hurda sabajupp värises loomulikult sellisel hetkel õnneerutusest.

5. 

hurda poeg rudolf tahtis kangesti naiseks võtta helmi lippu. martin lipu tütart. probleem oli aga selles, et helmi lipp ei jaganud eestlaseks olemisest mõhkugi. seega oli hurt selle abielu vastu. mille peale rudolf lubas, et kui ta helmit endale naiseks ei saa, siis jääb elu lõpuni vallaliseks. helmi lubas selle peale, et ta parandab ennast ja püüab sellest eestlaseks olemise värgist aru saada. hurt lubas selle peale, et okei, poeg võib selle helmi endale naiseks võtta.

6. 

kui aga helmi ja rudolf abiellusid ja tahtsid oma esimesele pojale nimeks panna gunnar, siis läks hurt puhta marru. (aga lapsele siiski jäi nimeks gunnar).

7. 

veel hullem. siis selgus, et helmi oli astunud saksa haridusseltsi liikmeks. eugenie hurt kirjutas poeg rudolfile selles situatsioonis järgmist: "papi on üsna sinakaspunane näost, kui ta sulle kirja kirjutab, ja tema kõrvad tumepunased, mul on nõnda hirm, et helmi ebamõistlikkusest tal kahju sünnib, ja kuidas tahab helmi sellele vastata?"

8.

no ja kui vana hurt oleks teadnud, et poeg rudolfi kõik kolm last abielluvad sakslastega ja kolivad saksamaale (berliini, düsseldorfi ja koblenzi), siis oleks tema kõrvad ilmselt tumepunaseks jäänudki. 

9.

ja nagu sellest kõigest vähe oleks olnud. 1902. aastal kirjutas k.a. hermann hurdale kaardi, kus "ta õige ähvardavas toonis hoiatas hurta eesti keele grammatikaga tegelemise eest"

Monday, May 10, 2021

rumeenia parlamendi majanduskomisjoni koosolek, märts 2011

niisiis juhtus seal niimoodi, et keegi ametnik oli pannud kutseregistri eelnõnusse ametite loetellu ka ennustaja ametinimetuse. parlament tahtis selle ametinimetuse sealt välja võtta. mille peale ennustajate ametiühing lubas valitsuse vande alla panna. mille peale valitsus pakkus, et tavai, jätame ametinimetuse sisse aga paneme juurde teise sätte, et ennustajad vastutavad oma ennustuste tõepärasuse eest. mille peale ennustajad jälle soovisid täpsustada, et kui ennustus läheb mööda, siis süüdi on kaardid, mitte see inimene, kes kaarte loeb ja tõlgendab. 

Monday, May 3, 2021

kuidas lauri kettunen vadjalasi uurimas käis

lauri kettunen tegi aastatel 1911, 1913 ja 1914 uurimisretked narvatagustele aladele vadjalaste juurde. tal oli niiöelda uurimisgrant ja ta pidi pärast tekitama nagu mingi vadja keele sõnastiku. andma üle käsikirja niipaljude vadjakeelsete sõnadega, kui ta kokku koguda suutis. tegelikult algasid tema hädad sellest, et kellelgi ei olnud päris selget ettekujutust, et kuidas vadja keel kõlama peab. seal elasid segamini ingerlased, isurid, soomlased, eestlased, karjalased ja ilmselt ka mõned vadjalased. kui kohalikud aru said, et selle tüübi käest saab vadja sõnade ettelaulmise eest raha, siis olid nad kõik varmalt hakkamas. kettunen oli aga niipalju juba tark, et õppis õiget vadja keelt ära tundma. aga tal olid veel teised hädad.

1 häda

tema esimese retke suur häda oli see, et ta laenutas transpordivahendiks ühelt tartu kaupmehelt ilma vabajooksuta jalgratta. 

2 häda

kui ülestõusmispüha kätte jõudis, siis tuli üksteisele öelda, et hristos voskres ja matsuvalt suud anda. mingi hulk lakku täis habetunud vanamehi tulid keeleteadlasele head ülestõusmispüha soovima. kettunen pidi vastavalt etiketile vastama "vo istinu voskres" ja vanameestele ükshaaval suud andma. kettunen aga vaatas räpaseid lakku täis vanamehi ja vastas "mozhet bõt". nagu kettunen ise kirjeldab: "vanamehed olid alguses hämmelduses, vaatasid hetke mu veidrat tegevust, kuni üks tegi avastuse: sinua murtõõp saatana (sind painab saatan). see polnud veel midagi. sest teine teadis: antihristus. tema mõttevälgatusel oli elektriseervi mõju, kõigil olid silmapilk rusikad püsti." kettunen jooksis majast välja, vanamehed kannul. vanamehed võtsid riidast igaüks ühe halu. kuna kettunen oli kaine, siis ta suutis mööda külatänavat vanameeste eest ära joosta. 

3 häda

ükskord sattus kettunen ühes majas ühe kaine vanamehe peale. seletas, et ta on soomest ja uurib keeli. ja et tahab teada, kuidas vanamees põrandat nimetab. et kas see on "põrmato"? nüüd anname jälle sõna kettusele: "taat ei vastanud enam midagi, jõllitas mind vaid. kuni äkki, ilma mingi põhjenduseta, põlevi silmi hüüdis ; antihristus! vanamees rabas pingi alt kirve ning püüdis teha jumalale meelepärase teo, lüües mu pealuu kohe pooleks" eks kettunen siis jälle jooksis majast välja ja vanamees kirvega järel.