korruptsiooni vastu võitlemisest

napoleon III roll prantsusmaa moderniseerimisel on pahatihti maha vaikitud. ja kui räägitakse pariisist, et selle tänapäevase ilme on kavandanud parun haussmann, siis on see vaid osaline tõde. napoleon III oli ikka see, kes vastavad tingimused selleks tööks lõi. ning väidetavalt olevat talle andnud selleks mõtte üks hulgus, keda ta kohtas new yorgis. see hulgus olevat talle rääkinud, et linna ei tohi ehitada ühest otsast vaid et linna tuleb ehitada igalt poolt korraga.
no ja kui siis hiljem napoleon III keisriks sai, siis ta hakkaski pariisi (ja tegelikult ka teisi suuremaid linnu) igalt poolt korraga moodsaks ja grandioosseks ehitama. aga sellise ehitamisega kaasnes muidugi korruptsioon. ning see korruptsioon hakkas keisrivõimu alustugesid õõnestama. et korruptsiooni vastu võidelda, tellis keiser muuhulgas ka korruptante pilavaid näidendeid. aga näidendi tellimuse lähteülesandes seisis, et "kritiseerida tuleb kuritarvitusi, sealjuures ilma keisrivõimu kahtluse alla seadmata". üks nendest tellimustööde täitjatest oli eugene labiche, kelle näidendeid pidi tänapäevani mängitama.

arvamusi veteranirockilt

daa, muzõkantõ oni horoshije. no kak vaojennõe, oni gavno.

t4

huvitaval kombel oli hitler siiski teatud olukordades sunnitud arvestama avaliku arvamuse ja õigusriigi printsiipidega. juba 1934. aastal otsis ta võimalusi raha kokku hoida hooldekodude arvelt. lahenduseks oli massimõrv. samal aastal koostati elamisväärtuseta elu hävitamist lubav seaduseelnõu. aga hitler ei kuulutanud seda välja, sest kartis avalikkuse reaktsiooni. ta otsustas sama asja ära teha ilma seadusteta ja ilma avalikkuseta. hitler kirjutas selle asemel ühe kirja reichsleiter bouhlerile ja dr brandtile, et "laiendataks nimetatud arstide pädevust selliselt, et inimliku arusaamise järgi parandamatult haigetele oleks võimalik tagada armuandmissurm". arstide komisjon asus tööle aadressil tiergartenstrasse 4 (ja nii sai aktsiooni nimeks t4). haigete nimekirjas märgiti inimese nime taha kas + või -. asutati transpordiühing miinusega märgitud haigete transportimiseks tapmisasutustesse. seal surid nad väga ruttu loomulikku surma ning lähedastele saadeti koju kahetsev kiri ning urn tuhaga. peredele seletati, et tuhastada tuli taudivastaste meetmete tõttu. tapmisasutuse juurde asutati perekonnaseisuosakonnad, kes väljastasid jooksvalt surmatunnistusi. samal ajal aga kogunes prokuratuuri ja justiitsministeeriumi lähedaste avaldusi. prokuratuur ja justiitsministeerium aga ei teadnud asjast midagi ning tahtsid algatada uurimisi. justiitsminister läks parteilt aru pärima, kuid põrkus vaikimisele. ka kirikud hakkasid huvi tundma, et miks nad nii paljusid inimesi matma peavad. selleks ajaks (august 1941) oli 60 000 inimest juba tapetud. aga pinge mahasaamiseks lasi hitler aktsiooni katkestada.

preili donoghue pärastlõuna

augustis 1928 läks müüjatar preili donoghue koos oma sõbraga kohvikusse lõõgastuma. sõber ostis talle jäätist ja ingveriõlut. preili valas pool ingveriõlut jäätisele. ja sõi isuga. siis valas teise poole ja pudelist volksas välja kõdunenud tigu. preili donoghue sai shoki ja seedehäire. kui ta oli kosunud esitas ta joogitootja stevensoni vastu kahju hüvitamise nõude. kuna kohalikud kaks kohtuastet ei osanud asjaga midagi peale hakata, siis saadeti see asi house of lordsile londonisse. need mõtlesid viis kuud ja jõudsid ainsale ühisele järeldusele, et pretsedenti selles asjas pole varem olnud. keeruline oli see, et preili donoghue ei olnud ju ise ostja ehk tehingu osapool. ja kohvikupidaja oli vaid vahendaja ega saanud kontrollida kinnise pudeli sisu enne müümist. aga joogitootja stevenson ju isiklikult ei tundnud ei preili donoghuet ega tema sõpra. kuna varasemaid lahendeid ei olnud ning kohus oleks selle otsusega uue normi loonud aga kohus ju ei tohtinud ometi parlamendi rolli astuda, siis nad leidsid, et kohus ei tohi selles asjas seisukohta võtta. seejärel leidsid kohtunikud, et kui mitte kusagilt pole norme ega näiteid võimalik leida, siis tuleb minna tagasi loomuõiguse juurde. nad leidsid sobiva näite piiblist, mis ütles, et ligimesele ei tohi liiga teha. ehk et kedagi ei või kahjustada - neminem laedere. siis aga tekkis küsimus, et kas stevensoni õllevabrik on preili donoghue jaoks ligimene. õllevabrik ju ei olnudki teadlik preili stevensoni olemasolus. ning samuti pole õllevabrik üksikisik. lõpuks leidis kohus, et firma stevenson oli olnud hooletu oma kohustuse täitmisel, mis nägi ette, et pudelid pidid olema puhtad ning teod neist eemal hoitud. preili donoghuel oli siiski õigus saada hüvitist.

obsolete

tegelikult ütles charles de gaulle juba 1959. aastal, et nato on iganenud organisatsioon. sama hingetõmbega ütles ta veel, et ameeriklased peaksid kooskõlastama prantslastega oma tuumerelvakasutust ja andma prantslastele vetoõiguse ameeriklaste tuumarelvakasutuse üle. veel ütles ta, et ameeriklased peaksid aitama prantslastel tuumarelv luua ja seejärel loovutama euroopa julgeolek prantslaste hoida. järgmise hingetõmbega ütles ta, et britte ei tohi lubada euroopa ühenduse liikmeks aga et sakslastel ei tohiks euroopa asjade otsustamisel sõnaõigust olla ja et euroopa ühenduse pealinnaks peab saama pariis.