mul oli senini arusaamades see lünk, et kui mongoleid uuriv berliini professor orientalist wilhelm schott (1802-1889) oli ühtlasi ka eestluse fänn, siis mis see loogika siin taga oli? et kust otsast ta siis selle eestluse otsa komistas?
mäletatavasti oli ta lugenud kreutzwaldi kalevipoega ja oli kreutzwaldiga kirjavahetuses. ning muuhulgas saatsid need kaks tiirast vanamees üksteisele noore koidula pilte. kiitsid üksteisele tema ilu. kreutzwald oli küll koidula tekste lugenud aga schott mitte. st et schotti ei huvitanudki koidula looming, vaid ainult tema näopilt. kusjuures see ei olnud mitte foto, vaid kreutzwaldi joonistus koidula foto pealt.
ning mäletatavasti kirjutas ükskord koidula kreutzwaldile kirja, et ta oli oma venna harryga vaielnud, et kes on kõige targem rahvakild ilma peal. ning jõudnud järeldusele, et need on mongolid. mäletatavasti kaasnes selle vaidlusega ka see, et neil tähelepanu hajus ja vahaküünal süütas klaveri peal olnud kreutzwaldi kirja. aga et mis loogika alusel siis koidula jõudis järeldusele, et mongolid on kõige targemad inimesed maa peal.
point ongi selles, et eestlasi peeti mongolite, st asiaatide hulka kuuluvaks. venelasi aga nt mitte. ja eriti ohtlikuks peeti eestlase seetõttu, et oma valge naha tõttu, jätsid nad võlts-eurooplaste mulje. ning ohustasid seega tõelist valgete inimeste tõupuhtust. kui eestlased 19 saj lõpul ameerikasse läksid, siis deklareerisid nad end pigem venelastena, sest mongoliteks olemine tähendanuks kohe ka diskrimineerimist. nt oli ameerikas määrus, mille kohaselt minimaalselt 1/8 mongoloidse päritoluga inimene ei tohtinud valgega abielluda.
encyclopedia britannica kirjuats 1910 aastal, et eestlased on mongolitele omaselt väikest kasvu, lühikeste jalgade, madala otsaesisega ning puuduva habemega. ning on ka üldises kehalises arengus maha jäänud. aga et oma keelest hoiavad nad kramplikult kinni ning ilmutavad suurt võimekust värsside sepistamisel, laulavad igal võimalusel varahommikust hilisõhtuni.
No comments:
Post a Comment