momentidest vana-võrumaa karskusliikumises

1. moment

räpinas asutati 1891. aastal karskusselts "võhandu". tema esimeseks esimeheks oli samuel vijand. kuna ilmselgelt tekkisid raskused karskuse mõiste määratlemisel, siis 10. mail 1892 tehti koosolek, kus otsustati, et liikmed tohivad olla vaid need, kes on 4 kuud kained olnud. selle peale vabastati liikmeskonnast kohe 15 kohalikku talumeest.

2. moment

lisaks karskuse definitsiooni määratlemisele, koondas karskusselts "võhandus" senised kaks laulukoori üheks ning nimetas selle karskuskooriks. 08.03.1892 viidi läbi näitusmüük, kus esines laulukoor ja pasunakoor kauksist. kokku teeniti 50 rubla, sh annetasid räpina mõisahärrad samuti 10 rubla.  

3. moment

üks legendaarne tegelane oli sealkandis jaan talune, veriorast pärit. kuigi ta eelnimetatud karskusseltsi "võhandu" asutamise juures 1891. aastal oli, pidas ta vajalikuks juba 1892. aastal hakata uut karskusseltsi asutama. lugu oli nimelt selles, et võrumaa laulu- ja mänguselts "kannel" katkestas pidevate joomingute tõttu tegevuse ning jaan talune tahtis selle seltsi asemel asutada karskusseltsi "ilmrarine". võimud ei andnud selleks luba.

4. moment

samas kippus ikkagi nii olema, et endiselt kippusid paremad mõtted tulema joomingu käigus ja mitte karsklasena kuivades. nt ühel prassimisel olla võru linnapea välja tulnud ettepanekuga, et kui vanasti palavatel suvepäevadel hakkasid pritsimehed kaheksa päeva enne tulekahju oma voolikuid niisutama (et nad ei praguneks), siis linnapea arvates oleks kolmest päevast piisanud. 

5. moment

suure alkoholismi tõttu olla vaimuhaiguste levik olnud laialdane. liivimaal olla olnud iga 222. inimene nõdrameelne ning võru linnas olla taolisi inimesi olnud 9. dr strömberg ütles selle koha peal kommentaariks, et "kaaselanikud olevat nendega niivõrd harjunud, et keegi nende vaimuhaigust tähele ei pane".

6. moment

1903. aasta postimees kirjutas, et võrumaa kaupmehed olla muutunud kavalaks. selleks, et keegi neid viina müümises süüdistada ei saaks, annavad nad viina tasuta aga sinna kõrvale müüvad võileiva viina hinnaga.

7. moment

eelnimetatud isik jaan talune ehk jaan sibul, jäi muuhulgas valeraha tegemisega vahele. ning üritas ennast siis vaimuhaiguse abil süüdimatuks muuta. istus pikalt tartus hullumajas. küll aga ei suutnud ta end tagasi hoida maailmaparandamisest. tollal oli leo tolstoi humanistlik ideoloogia laialdaselt levinud ja paljud pidasid end tolstoilasteks. ka jaan talune pidas vajalikuks tolstoile kirjutada ja tutvustada end eesti rahva moraalse õpetajana: "...kes siin ette valmistab, et avalikult välja astuda oma moraalse missiooni täitmiseks.... ma tahan inimsoole pakkuda reaalse aksiomaatilise moraalisüsteemi, mille järele seni nii suurt vajadust on tuntud. esimene reform peab olema moraalne elureform, seal oleme teiega täiesti ühel arvamusel. ma ei ole aga teiega mitte nõus, et meie, nüüdisaja inimesed, oma kõlbelisi vajadusi vanade religioonide abil rahuldada võime... aga see on olemas ... see tuleviku religioon, ta peitub aga veel minu hinges - varsti kuulete sellest esimesi toone. minu poolt kuulutatava moraali juured on meie hinges ja ühiskondlikus elus. mõistus, südametunnistus ja tahe moodustavad minu moraali kriteeriumi. ma ei paku aga inimsoole oma moraalseid kiiri mitte teostes, vaid elavates sõnades, seepärast annavad minu ettekanded küll tervikut paremini edasi. see tähtis ülesanne sundis mind ohverdama kõik, mis mulle püha oli: elan maha jätnud oma perekonna, varanduse, ka tahan väikest eesti rahvast juhtida eemale kõigist riigi-illusioonidest moraali võimsale teele. palun täitke minu palve, ühe oma esimese kultuura samme tegeva miniatuurrahva moraalse valgustaja ja juhi palve".