tartlased muidugi teavad rudolf lestat (1885-1941) hästi. ta oli nagu nooreestlane ja pidas tartus kohtunikuametit.
ühe oma esimese avaliku ülesastumise tegi ta 1905. aastal, kui oli käimas vanemuise uue teatrimaja ehitus. lesta saabus ehitusplatsile ja nõudis, et ehitus seisma pandaks ning lava paari meetri võrra suurem ehitataks. põhjuseks see, et tema poolt kavandatud näidend ei mahu muidu lavale ära. kui lesta ehitusplatsilt minema talutati, siis ta vandus vihaselt, et nii näkase teatri jaoks ta tükki kirjutama ei hakka. ega hakanudki.
lesta oli ka suur arhitektuurientusiast. ta kutsus end ehitusesteediks. ta põhimõtteliselt unistaski, et riiki saab juhtida läbi arhitektuuri.
riigi suveräniteet pidi avalduma monumentaalsetes ehitistes. riigivanemat pole vaja ja rahvas hakkab end ise esindama. rahvas aga hakkab koos käima toompeale ehitatavas Riigi Lossis. ja selle Riigi Lossi korrashoiu eest vastutab rahvas ise riigikogu kaudu.
kuna lesta ei olnud ise tallinnas kuigivõrd palju käinud, siis ta väga hästi ei teadnud, kus asuvad pikk jalg ja lühike jalg. küll aga tahtis ta toompeale rajada suure väljaku, kust saaks alllinna laskuda pika või lühikese jala kaudu.
harju tänava lõppu ehk siis vana linnamüüri koha peale tuli rajada lembit võidumehe värav. aga see ei peaks olema mitte nagu lihtsalt värav, vaid keskaegsete ja renessanssiaegsete prantsuspäraste losside vahele jääv värav.
lesta mõistis muidugi seda, et eesti rahvas on väike. seetõttu tuleks kokkuhoiu huvides mitte hakata ise projekteerima, vaid kasutama juba olemasolevaid projekte. kogu toompea ja toompea ümbrus tuleks ehitada prantsuspäraseks, sest siis tuleks prantsuse turistid meid visiteerima.
nii näiteks tuleks lossi platsil kodanikumajad lammutada ja asemele ehitada prantsuse arhitekti contant d'ivry poolt louis XV jaoks projekteeritud palee. kuna aga selle lossi tiivad ei mahu toompeale ära, siis võiks lossi ehitada ilma tiibadeta. sinna majja pidi tulema kunstimuuseum.
kui riigikogu hoone ehitati, siis käis ühiskonnas tihe diskussioon. ühtede jaoks ei kõlvanud eesti parlamendi ehitamine sakslaste mäe peale, teised ei mõistnud neid ekspressionistlikke sikksakke, kolmandad oletasid, et dekoor on alles fassaadile panemata, riigikogu liikmed aga kirjutasid kaebekirja, et riigikogu majas on liiga pime ja neil pea ning silmad valutavad. siinkohal ei saanud ka rudolf lesta tasa olla, vaid pidi oma seisukohavõtu esitama. tema arvates see uus riigikogu maja on "saksa ordu põhjapoolsema komtuurikese prassimiskonvendimaja uuesti ülesehitus, dekoreeritud ühelt poolt moskva 17. sajandi kiriku akendega, stiilivärdjatega, ja katuse äär dekoreeritud saksa-hansa jahuaida kah-fassaadi mudelikestega"
nii nagu teised avaldavad teatrikriitikat või kirjanduskriitikat, avaldas rudolf lesta alatasa arhitektuurikriitikat. tõsi küll, väidetavalt ei avaldatud tema artikleid mitte kunagi täies mahus. siin mõned tsitaadid tema kriitikast uue petseri eesti panga hoone küöge ehitatud kohtuhoone aadressil:
- EeSti Panga Petseri harukontori operatsioonisaali awarustesse ning - õhurikkuSse upub paar pangaametnikku ning paar klienti.
- Ringkonnakohtu wäljasõiduistungiie „saaliS" meenutab kohtu koosseis publikuga sageli kalu tiigikeses talwise jääkaane all
- Eesti Panga Petseri maakonnakontori ! tempelsaali põrand asetseb muidugi mitte ! kõrgemal lossi teise korra põrandapinnast
- Ringkonnakohtu ruumi wiib tolle loSsi tiibhooneS Wana TeStamendi taewaredel. Kes ajapuudusega nuheldud kohtunikest nõrga terwisega, kandku PetseriS ringkonnakohtu istungile kaasa pesuwahewS: taewaredeli ülemisel astmel ollakse ju üleni higine
- Ehitatagu edaspidi kohtuhooneid, wäljendades aukartust oma kohtUwaimu ja selle ajaloolise ideaali, eestlust. elulise rahwusideaali eeS Sest sellega wäljenduks lääneeuroopalise eestluse aukartus suweräänse Eesti riigiwõimu ja eestlust lugematute põlwede ajaloolise rahwüsideaali eeS lääne-euroopalise eestluse . enesemääramisõiguse ees, Euroopa õigluseideaali ees.
No comments:
Post a Comment