eesti-vene diplomaatiliste suhete ajajoon

välisministeerium avaldas eesti-vene diplomaatiliste suhete ajajoone: https://moscow.mfa.ee/et/eesti-ja-venemaa-diplomaatiliste-suhete-ajajoon/

täiesti adekvaatne ajajoon. ma pakun siiski alternatiivse ajajoone välja

- 1920. aastal tartus diplomaatilisi suhteid sõlmides küsivad vene diplomaadid eestlaste käest, kas turul müüakse per nase üks kera juustu või mitu. ning sibasid siis rahukõneluste vaheajal vanemuise tänavalt allamäge turule juustu ostma

- 1922. aastal töötas saatkonnas leitnant nikolai vildenau. ühe versiooni kohaselt pidasid venelased teda eesti luurejuhiks ja arreteerisid seepärast. teise versiooni, richard majaku versiooni kohaselt oli ta lihtsalt saatkonna kaudu moskvas spioneerimas ning venelased vahistasid ta seepärast. nagu kommunist richard majak hiljem meenutas, käis majak tal vangimajas külas ning vildenau palus talt lugemiseks marxi teoseid. nagu majak meenutab, oli vildenau tsitaat olnud järgmine: "ma tundsin juba ammu marxi tööde vastu huvi, aga viinavõtmine segas...." tõsi on ka see, et kui vildenau venemaalt tagasi koju sai, siis alandati ta reameheks.

- 1922. aastal olla kodanliku eesti diplomaadid venemaale minnes suurema koguse toitu kaasa vedanud. mitte ainult söömiseks, vaid ka äritsemiseks. nii kirjutavad hendrik visnapuu ja august alle, igatahes

- 1922. aasta paiku tuvastati, et saatkonna töötajad on välja laenanud saatkonna raha tundmatutele isikutele ning kellelgi ei ole ülevaadet, et kellele ja kui palju. lõpuks anti saatkonna maj osakonna juhatajale hr jõesarele kinga.

- 1926. aastal tekkisid kuuldused, et saadik ado birk on venelaste poole üle läinud. tal paluti tallinnasse tulla. ta ei tulnud. ja ta kadus üleüldse ära. moskvasse saadeti uueks saadikuks heinrich laretei. kui laretei ükspäev moskvas parasjagu norra saatkonnas einetas, siis ilmus sinna läbimärg ado birk, kes oli tshekistide käest põgenedes moskva jõest üle ujunud.

- 1927. aastal pandi venemaal vangi saatkonna sekretär juuli kera, kes olevat olnud ka lähemates suhetes ado birgiga ning kes väidetavalt töötas siis vene luure heaks. juuli kera istus aastatel 1927 kuni 1934 legendaarsel solovetsi saarel. kui ta vangist vabanes, siis tuli ta eestisse, sest venemaal "on väljakannatamatu elada". nagu tollane ajaleht kirjutab, oli naine riietatud närudesse aga "praegugi välimuselt üsna nägus"

- kommunismi tervis ei olnud aastal 1930 hea. riigikogu liikmed, tööparteilased ehk kommunistid valter kaaver (1904-1946) ja leonhard käär (1904-1963) otsustasid keset oma valijatelt saadud riigikogulase mandaati kodanlikust eestist põgeneda nõukogude liitu. asi oli selles, et nad olid 6. märtsil 1930 jaganud oma parteikaaslastele (harald kadule ja august murule) valitsusevastasele meeleavaldusele kutsuvaid lendlehti. need siis kleepisidki lendlehti üles ja jäid vahele. kui kohtuprotsess algas, siis oma naha päästmiseks põgenesid riigikogulased käär ja kaaver venemaale. mõlemad pandi seal kohe vangi, sest arvati, et nad on spioonid. leonhard käär suutis teise ilmasõja ajal põgeneda n liidust ja suri vabas maailmas 1963. aastal. valter kaaveril nii hästi ei läinud, ta istus kaks korda vangis ja suri teise vangistuse ajal stalino ehk donetski vangilaagris. kahe vangistuse vahel (1934-1937) elas kaaver mariupolis 

- 1944. alguses muutis nsvl põhiseadust nii, et liiduvabariikidesse tekkisid välisasjade rahvakomissariaadid (selleks, et üro-s hääletusel rohkem hääli oleks). moskvas hakkasid stazheerima tulevased nn välisministrid ehk välisasjade rahvakomissarid. hans kruusist pidi saama ensv välisasjade rahvakomissar. siis aga avaldati manchester guardianis artikkel, kus meenutati, et kruus oli kolmekümnendatel kommuniste kritiseerinud ja vabadussõda kiitnud. ning ta kupatati moskvast minema. molotov oli siiski kruusile lohutuseks öelnud, et see minemakupatamine ei tähenda lõplikku otsust kruusi suhtes.

- 1944. aasta sügiseks oli olukord muutunud ning kruus sai siiski välisasjade rahvakomissariks. 20. oktoobril 1944 kinnitati kruus ametikohale. kruus võttis oma ametikohta väga tõsiselt, ta kirjutas, et tema ise küll ei vaja suurt korterit aga ensv välisasjade rahvakomissaril on kindlasti vaja suurt esinduskorterit. suurt esinduskorterit on vaja selleks, et kohe hakkab eestisse tulema suures koguses välisdelegatsioone. ja et üleüldse, ka tema vanas korteris tehakse remonti väga aeglaselt. 

- 1950. aasta märtsis otsustasid tšekistid, et välisminister hans kruus on tegelikult ikkagi kodanlik natsionalist, vangistasid ta, peksid tal lõualuu viltu ning hambad suust välja.