lõunaküla

lihtsalt võib juhtuda, et inimesed unustavad lõunaküla ära. tegelikult küla ajalugu puha actionit täis.

lõunaküla asub siis naissaare lõunaotsas. üldiselt teatakse, et seal on krimmi sõja ajal surnud prantslaste haud. 

vähem mäletatakse seda, et lõunakülas kuulutas 17. detsembril 1917 anarhosündikalist tsaari mereväe laeva "petropavlovsk" staabikirjutaja stepan petritshenko välja naissaare soldatite ja ehitajate nõukogude vabariigi. 

projektis osales 80-90 madrust ja väidetavalt 200 saareelanikku. iseend määras petritshenko rahvakomissaride nõukogu esimeheks. valitsuses olid veel sõja- ja mereasjade rahvakomissar, siseasjade rahvakomissar, tööasjade rahvakomissar, rahanduse rahvakomissar, tervishoiu rahvakomissar ning hariduse rahvakomissar. 

vabariigi lipul oli vikat ja oda ristatud, pealuu, ristatud kondid ning kiri "surm pursuidele". hümniks oli internatsionaal. 

veebruaris 1918 tulid sakslased ja petritshenko põgenes. läks kroonlinna, kus ta algatas teatavasti kroonlinna mässu. 

sinnasamasse naissaare lõunakülla saabusid IIMS ajal aga soome ja saksa sõdurid. naissaar oli hea vaikne koht IIMS möödasaatmiseks. soomlased leidsid aga ühest lõunaküla majast jahu ja hakkasid puskarit ajama. suure joomingu käigus põletasid nad sakslaste raudtee depoo koos veduriga maha. sakslased said vihaseks ja tulid asja uurima. soomlased ütlesid, et nemad ei tea midagi.

ja kui puskarit ei olnud, siis joodi õlut ja kakeldi. kaklus algas tavaliselt sellest, et sakslased ärplesid, et nad on terve euroopa ära vallutanud. soomlased osutasid aga alati, et soomet pole vallutatud. ja siis algas kaklus. 

üks probleem oli see, et järgmisel hommikul olid mehed rivis siniste silmadega. teine moment oli see, et vastavalt ohvitseride koodeksile tohtis sõdur lüüa ainult sõdurit ja ohvitser ohvitseri. sakslased olid väga nördinud, et soomlased sellest koodeksist lugu ei pidanud.