teatavasti langes tartu linn 1918. aasta lõpus punaste kätte kolmeks nädalaks. muuhulgas kästi kirikuõpetajatel uttu tõmmata. need kes uttu ei tõmmanud, lasti tartu krediidipanga keldris maha. nagu nt isa platon.
ükspäev saabus narva töörahva kommuunist tartusse endine õpetaja artur vallner, kes on oli nüüd punase kommuuni hariduse rahvakomissar. mõeldi, et ta võiks rahvale esineda. aga et kus. kirikud oli suurimad vabad ruumid. nii pandigi kuulutused üles, et 31.12.1918 toimub kell 18 jumalateenistus, kus jutlustab töörahva jutlustaja õpetaja a.vallner.
rahvas oli liginädal elanud ilma jumalasõnata ja mutikesed tormasid kõik kirikusse. kirik sai rahvast täis ja osa huvilisi ei mahtunudki sisse. kirikusse olid riputatud punased lipud ja algatuseks mängis orkester oreli saatel internatsionaali. vaga publik ei teadnud, mis sellise liturgia puhul peale pidi hakkama ja osad tõusid püsti, osad istusid. inimesed vaheldumisi tõusid ja istusid.
siis asus kantslisse artur vallner. tema jutluse sõnumid olid sellised:
- kõik, mis siit kantslist varem räägitud on, ei ole tõsi
- venemaal ei ole mingit töörahva nälga vaid kõigil on töö ja kõhud täis
- mitte üheski riigis ei ole hariduse andmine jõudnud sinnamaani nagu venemaal
- kohe on meie väed tallinnas ja paneme punalipu lehvima
- kokkuvõtteks tuleb öelda, et praegu on kaks asja olulised. üks on see, et töölistele haridust anda ja teine et püssitikku tuleb teritada
mutikesed kuulasid silmad punnis ja lõid risti ette.
No comments:
Post a Comment