vikipedia ütleb, et esimese põhjaeestikeelse uue testamendi pani kirja eberhard ja heinrich gutsleff 1715 aastal. aga villem reiman ütleb, et seda tegi johann hornung. pealegi ütleb seesama vikpedia, et heinrich gutsloff suri 1657. aastal.
ja tegelikult peakski rääkima nendest muudest asjadest, mida johann hornung tegi. nimelt oli ju põhjasõja ajal maa inimestest tühi. ka kirikuõpetajad panid kõik jooksu. ja siis juhtus, et igasugused suvalised tüübid võisid hakata kirikuõpetajateks ja elasid kiriku ruumides ja kasseerisid inimestelt kirikumaksu mitmeid aastaid järjest.
johann hornung oli muiduig ikka natuke haritud inimene, tõsi küll, ülikooli ta ei suutnud lõpetada, sest heebrea keele eksamit ta ära ei teinud. aga karula rahvale sobis ta küll. ja põhjasüja tingimustes käis ta ka otepääl, laatres, harglas, urvastes ja kus kõik veel jutlust pidamas.
lisandus veel see asjaolu, et ta oli enamus ajast purjus. kui ta karulas jutlust pidas, siis karula rahvale see sobis. aga kui ta esimest korda laatresse jutlust pidama läks, siis lõppes see konsistooriumi noomitusega. kuupäev oli 14.09.1706
"kuninglikule konsistooriumile on maavalitseja strömfeldt teatanud, mis kujul teie vägaauline põletatud viina ja kange joomaaja vangis olete ja et teie teile kätteustud püha õpetaja-ametit sel viisil pidavat häbistama, et sellest irvitamine, läilus ja ärakaotamise töö on tõusnud. kuidas teie alles 24. mail laatres pahulkäijaid ristitegemisega nii ülbelt ära saatnud. kui teie armulaua korda toimetanud, siis lasknud teie end käte alt ümber talutada, kusjuures mõnele armulaualeib kaks ja kolm korda pääle sunnitud, teised jälle päris ilma jäänud. teistest roppustest tahame nüüd vaikida. kuna niisugused teod kogudusele ja neile kõigile, kes seda kuulevad ja teada saavad, kõige suuremaks pahanduseks on, iseäranis ka evangeeliumi õpetaja-ametile teotuseks, siis ei ole meie mitte muud võinud, vaid peame, kui teatatud loo dõiged on, teie vägaaulist tõsiselt hoiatama ja manitsema, et teie purjutamise häbematast kõlvatusest kui ühest raskest surmapatust lahkute, selle vastu kainust ja karskust kangesti taga nõuate, jah igas tükis ennast laitmata üles peate, et teie oma vaese hinge hukatuse ja nii paljude ilmasüüta südamete pahanduse aegsasti kõrvale pöörate. vastikul korral, kui teie saadana köidikutest, millega tema teid sel viisil on sidunud, mitte ei taha kaineks saada: siis ärge pange seda mitte võõraks asjaks, kui teravamaid ja mõjuvamaid abinõusid tarvitusele võetakse, et niisugust kõlvatust kõige rõhuga maha suruda. mis teie peate tähele panema ja ennast kahju eest hoidma.
No comments:
Post a Comment