Tuesday, February 2, 2021

kivivõsa aunade alla rusuks raugemisest

 I

klaasistunud silmavalged
lihastes treemor
jalgel vaid seina najal püsin
mõtlemine tömp
palgel sapilaigud
hambad logisevad
külm higi otsmikul
see on parim osa minust

II

raamatud põlevad
sinise leegiga
lõkke ümber kössitavad
elohim ja hommikutäht
ämblikmees, doktor watson
majavalitsuse esindaja
ja mina, nina otsas tilk
külm on ikka
sooja ei saa

III

vihanud ennast ribadeks
häbenenud eksisteerida
mitte kuhugi kuuludes
väärides mitte kedagi
mõistmine - mis see on
räägiksin oma tunnetest?
ah et avaksin oma hinge?
seal on tühjus ju

IV

nad vaatavad mind
sosistavad
laiutavad käsi
näitavad näpuga
ma küsin
kas mul on lootust
nad kehitavad õlgu
ja eemalduvad aeglaselt

 

No comments:

Post a Comment